Euroopa Parlamendi valimisi varjutab eelseisev valitsuse kokkupanek ja ametisse astumine. Ka rahaliselt pole erakondade seis Euroopa Parlamendi valimiste seisukohalt kiita, sest äsja lõppenud kampaania oli kulukas.

Isamaa alustas riigikogu valmiste kampaaniat esimesena ning oli lõpuni nähtav. Pesekretär Priit Sibul ütles, et erakonnal riigikogu valimistest võlgu üles ei jäänud.

"See on olnud meie pikaajaline eesmärk, et valimised läbi teha niiviisi, et vähemalt nulli tulla või järgmisteks valimisteks valmistuda. Ja vähemalt kahtedel viimastel valimistel oleme selle ülesandega hakkama saanud, mille oleme endale püstitanud," rääkis Sibul.

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et ta ei kujuta ette erakonda, kellel oleksid pärast riigikogu valimisi taskud rahast pungil. "Osa kuludest on kaetud, osa makstakse lähiajal. Et kõik nagu sujub," lausus ta.

Riigieelarvest saadavale rahale lisaks tuleb leida neid, kes oleksid nõus annetama.

Isamaa toetajate hulgas on ettevõtjad, kes ise kuuluvad erakonna ridadesse. Näiteks on Isamaa liikmed Reet Roos, Parvel Pruunsild, Aivar Linnamäe ja tema vend, ettevõtja ja Postimehe omanik Margus Linnamäe, kes oli annetajate nimistus viimati eelmise aasta neljandas kvartalis.

Kõige heldem annetaja on ettevõtja ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. kes andis neljale erakonnale valimistele mõeldes eelmise aasta viimases ja käesoleva aasta esimeses kvartalis kokku poole miljoni euro ringis. Kõige rohkem toetust sai Keskerakond.

Sõõrumaa märkis, et on parteisid toetanud 20 aastat.

"Sedakorda on minu toetamine läinud täkke, sest panin selgelt endale eesmärgiks mõjutada siis erinevate erakondade programme. Sinna sisse kirjutama, et inimese vaimne ja füüsiline tervis oleks nende erakonna prioriteet ja ühtasi ka riiklik prioriteet," selgitas Sõõrumaa.

Sõõrumaa ütles, et üleelusuurusi erakondade plakateid oli mõnevõrra veider vaadata, kuid seda rahastaja muuta ei saa.

Ettevõtjatele, kes kaaluvad, kas parteidele raha anda või mitte, andis Sõõrumaa soovituse. "Eks igaüks tegutse oma südametunnistuse järgi. Aga seda lihtsalt ütlen, et kui tehke, siis tehke seda oma nimel. Või vähemalt nagu Tootsile soovitati, et kui teed, siis tee vähemalt pool oma nimel."

Euroopa Parlamendi valimisteks Sõõrumaa heldusele erakonnad loota ei saa. "See jääb minust natukene kaugeks. Kui siis natukene. Keda isiklikult hästi tunnen, siis natukene aitan."

Linnas rippuvad plakatid tuleb teisipäeva õhtuks maha võtta, sest algab aktiivse valimiskampaania periood. Võrreldes riigikogu valmitsega on tegu säästukampaaniaga.

"No ta on kordades väiksem. Kordades! No ma arvan ja ütlen, et isegi 10 korda väiksem," tunnistas Korb.

Valimiskampaaniaks raha leidmiseks on poliitikutel tegelikult üsna mitu võimalust. Üks võimalus on leida endale sponsor või toetaja ja teine võimalus on vaadata üle oma isiklikud säästud ehk see, mis on hoiupõrsasse kogunenud.

"Ma arvan, et ühelgi poliitikul ei ole väga suurt tahet lihtsalt palju kulutada. Aga kui sul on mingid asjad ja eesmärgid, mida sa tahad ära teha, siis sellega kulud ka kaasnevad," ütles Isamaa peasekretär Sibul.

Sibul kulutas oma kampaaniale riigikogu valimistel üle 26 000 euro. See oli üks kallimaid isiklikke kampaaniaid. Sibul lausus, et tal polnud peasekretärina aega olla oma valijate juures Lõuna-Eestis ja ta kasutas telereklaami ja otsepostitust.

Isamaa poliitikud kulutasid riigikogu valimiskampaaniale kokku 100 000 ja Keskerakonna kandidaadid 300 000 eurot.

Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ajal jagavad Reformierakonna kandidaadid pastakaid, flaiereid ja kotte. Kui enne valimisi on Mustamäel Magistrali keskuse juures kampaaniat tegemas tavaliselt kõik suuremad erakonnad, siis nüüd oli Reformierakonna telk ainus.

Taavi Rõivas jättis kampaaniale kuluva raha suuruse ütlemata. "Loomulikult peavad ka kandidaadid ise õlga alla panema," tunnistas ta.

"Tähtsam kui ükski pastakas või flaier on see, et inimestega omavahel rääkida saada ja põhjendada, et miks peaks kindlasti valima tulema," lisas Rõivas.