Lätis kehtib alates eelmisest aastast piirkonnale omasele puu- ja köögiviljale madalam, viieprotsendiline käibemaksumäär, ka Poola on alandanud oma toiduainete käibemaksu. Suurbritannias on aga kõigi toiduainete käibemaksumäär null.

Eesti aiandusliit on teinud nii maaeluminister Mart Järvikule (EKRE) kui ka rahandusminister Martin Helmele (EKRE) ettepaneku algatada koalitsioonis debatt kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetamiseks vähemalt Lätiga samale tasemele ehk viie protsendini, viidates sellele, et Eesti tootjad on naaberriikidega võrreldes üha kehvemas konkurentsiolukorras, mida halvendab veelgi uueks aastaks kavandatud maagaasi aktsiisi tõstmine. Nimelt kasutatakse suurtootmises köögivilja tootmiseks kasvuhoonete kütmisel maagaasi kui kõige keskkonnasõbralikumat kütteliiki.

Järgmisest aastast tõuseb maagaasi aktsiis Eestis 30 protsendilt 40 protsendini, mis sunnib toidutootjaid ära jätma juba plaanitud investeeringuid.

Lisaks käibemaksumäära alandamisele paluvad tootjad nende käsitlemist gaasimahukate ettevõtjatena, mis võimaldaks kasutada gaasi aktsiisi soodusmääraga. Võrdluseks: Lätis on kodumaised aiandustootjad vabastatud gaasiaktsiisi maksmisest sootuks. Aiandusliidu hinnangul võiks see olla ka Eesti tulevik.

"Oleme kindlad, et kodumaiste aiandussaaduste käibemaksu alandamine või kaotamine parandab Eesti aiandussektori konkurentsivõimet tervikuna, muudatusest tekkiv odavam hind jaekaubanduses aitab kaasa madalama sissetulekuga inimeste toimetulekule ja soodustab inimesi tarbima rohkem tervislikke kodumaiseid aiandussaadusi," põhjendas aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin septembris ministritele läkitatud pöördumises.

Ka jaeketid toetavad käibemaksu alandamist kohalikule toodangule.

See pole aiandusliidul aga esimene katse käibemaksuerisust saavutada. Juba kaks aastat tagasi, kui maaeluministri kohal istus Tarmo Tamm (KE), tegid tootjad sellesisulise pöördumise ministrile, kuid toonane valitsus küsimust sisuliselt arutama ei hakanudki, põhjendades, et EL-i reeglid seda ei võimalda.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas 2017. aastal aiandusliidule, et Suurbritannia nullprotsendiline käibemaksumäär kõigile toiduainetele on EL-iga liitumisel saadud ajaloolise erandina, muidu aga ei võimala Euroopa Nõukogu direktiivi reeglid toiduaineid vähem kui viie protsendiga maksustada. Kui aga kehtestada viieprotsendiline käibemaksumäär, peab see kehtima ühtlaselt, nii kodumaisele kui ka importviljadele, mistõttu üksnes kodumaist toodangut soodsamalt maksustada ei saa. Ühtlane maksumäära alandamine ei annaks aga aiandusliidu taotletud efekti ehk kohaliku tootja konkurentsivõimekus ei paraneks, kuid riigil jääks saamata ligi 29 miljonit eurot käibemaksu aastas.

Statistikaameti andmetel moodustavad 90 protsenti Eestis müüdavatest puu- ja köögiviljadest importviljad.

Neile argumentidele tuginedes leidis Tamm, et maksumäärasid ei peaks muutma ilma põhjaliku analüüsita. Kuivõrd aga põllumajandussektori konkurentsivõime on madal, on ministeerium valmis analüüsima teiste riikide maksuerisusi põllumajandussektorile.

Uus valitsus asub erisuse võimalust otsima

Vahepeal aga midagi ei muutunud, mis viiski aiandusliidu uue pöördumiseni sel sügisel.

Praeguse valitsuse maaeluminister Mart Järvik vastas aiandusliidule, et põllumajandussektorile on välja töötatud mitmeid toetusmeetmeid, mida tootjad taotleda saavad, soovitades kasutada neid. Samas aga mainis ta, et maksuteema võetakse valitsuses lähiajal jutuks.

Sama kinnitas ERR-ile nüüd ka rahandusminister Martin Helme (EKRE).

"Meile iseenesest meeldiks see mõte. Viise, kuidas toetada oma kodumaist tootmist niimoodi, et see ei lähe vastuollu erinevate rahvusvaheliste reeglitega või ka Euroopa Liidu reeglitega, me kindlasti otsime, ja me teame, et teistes riikides on see õnnestunud," kommenteeris Helme kodumaise puu- ja köögivilja maksumäära võimalikku alandamist. "Sest et see on see koht, kus me anname oma tootjatele konkurentsieelise, mitte odava tööjõu sissevedamisega."

Helme lisas, et küsimus vajab väga sisulist arutelu ja tehniliselt põhjalikku ettevalmistust, mistõttu ei ole seda oodata veel järgmise aasta riigieelarve arutelu käigus, kuid teemaga tegeldakse kindlasti.