Kuigi lõppenud aasta oli Eesti majandusele nii SKP- ja palgakasvu ka ka tööhõive osas edukas, hakkas nii ekspertide kui ka ettevõtjate arvates majandususaldus juba mullu langema.

Eelmise aasta detsembriks langes majandusaldus juba 96 punktile alla pikaajalist keskmist. Kindlustunne on vähenenud töötuses 10 ja ehituses kaheksa punkti võrra. Vaid siseriiklikul eratarbimisel põhinevate sektorite nagu kaubanduse ja teenindus kindlustunne on oluliselt parem ekspordile suunatud sektoritest.

Vaid seitse protsenti ekspertidest usub, et kuue kuu pärast on Eesti majanduses olukord parem, koguni 64 protsenti arvab, et olukord halveneb.

"Ettevõtjate kindlustunne on vähenenud. Vaikselt on suurenenud tööstuses ja ehituses nende ettevõtjate arv, kes ütlevad, et temal on nõudlusega probleeme, tal on nõudlus alla tavapärast ja see kajastub ka sellistes statistikanumbrites, et kui me vaatame tööstus ettevõtete tööstustoodangu mahu kasvu numbreid või vaatame ekspordi numbreid," rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Majandust vedas eelmisel aastal sisetarbimine. EKI koostatud toidukorv tõusis mullu rekordtasemele, mille järgi neljaliikmeline pere kulutas nädalas toidule 77,8 eurot. Toit kallines aastaga 3,3 protsenti.

"Sisetarbimises on olukord hea ja seda peegeldavad ka kaubakäive kasvunumbrid ja kaubanduse kindlustunne. Tarbija lihtsalt ostab aktiivselt. Näiteks ehituses tööstuses on tekkinud ettevõtjaid, kes leivad nõudluse paremaks saavutamiseks tahab ta minna ka teravamalt hinnakonkurentsi, see viitab selle, et nii väga kiireks hinnatõsuks vast ruumi enam ei ole," arutles Josing.

EKI prognoosib, et tänavu esimeses kvartalis jääb toidukorvi kasv protsendi piiresse.