Konjunktuuriinstituut prognoosib tänavuseks majanduskasvuks kolm protsenti

Foto: ERR

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) prognoosib tänavuseks majanduskasvuks kolm protsenti ning inflatsiooniks 1,8 protsenti. EKI ekspertide paneeli märtsis antud hinnangute kohaselt on kuue kuu pärast Eesti majanduse olukord märksa parem kui praegu, aga selle eelduseks on siiski koroonakriisi leevenemine peamiselt laieneva vaktsineerimise tõttu.

"EKI prognoosib kolmeprotsendist majanduskasvust eeldusel, et me ei ole hullud ja ikka vaktsineerime ennast ning lootes, et kolmandat-neljandat viiruselainet ei tule," ütles prognoosi esmaspäeval tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. 2022. aastaks prognoosib EKI samuti kolme-nelja protsendist majanduskasvu eeldusel, et koroonakriisist saadakse üle kogu maailmas, inimesed vaktsineeritakse ja ei ilmne uusi viirusetüvesid. "See, kuidas inimesed käituvad, kuidas saab nakatumist alla tuua - sellel on väga otsene mõju majandusele, kuna oleneb, kui palju saab majandust lahti teha," rõhutas konjuktuuriinstituudi juht.

Josingu sõnul leidsid EKI küsitletud eksperdid, et Eesti majanduskliima on praegu rahuldav ja see on koroonaviiruse teises laines kindlalt parem kui esimese laine ajal. "Momendi olukorda hinnatakse endiselt halvaks, aga see on kindlasti parem kui oli detsembris. Oluline, et prognoosi kohal majanduskliima paraneb järgmise kuue kuuga ning paranemine toimub nii investeeringute kui eratarbimise osas," rääkis Josing.

EKI küsitletud ekspertidest 71 protsenti leidis, et septembris on majanduse üldolukord märgatavalt parem kui praegu, 22 protsenti arvas, et olukord on sama ning 7 protsenti, et halvem.

Ekspertide märtsis antud hinnangul Eestis majanduskliima paranes, ja on natuke üle rahuldava taseme. Kui detsembris pidas olukorda rahuldavaks 27 protsenti ja halvaks 73 protsenti küsitletud ekspertidest, siis märtsis hindas olukorda rahuldavaks 57 ja halvaks 43 protsenti.

Majanduse üldolukorrast paremaks hindasid eksperdid investeeringuid - siin pidas olukorda rahuldavaks 71 protsenti ja halvaks 29 protsenti vastanutest. Veelgi kõrgemalt hinnati eratarbimist: 14 protsenti ekspertidest hindas olukorda heaks, 57 protsenti rahuldavaks ja 29 protsenti halvaks.

"Iga halva asjaga ühiskond kohaneb ja eksperdid leiavad, et ka Eesti majandus on sellega (pandeemiaga - toim.) päris hästi kohanenud," märkis Josing.

Hinnang oleneb viiruseolukorrast riigis

Josing tõi ka esile, et kui Euroopa riikide keskmine majandususaldusindeks on jõudnud keskmisele tasemele (indeks 100), siis Eesti on oma koroonaviiruse teise lainega, kus märtsis ja aprillis olid uued sulgemised, andnud ettevõtjate ja tarbijate usaldushinnangus pisut tagasi - meie näitaja on 96 punkti. Aga ka see on siiski üsna kõrge võrreldes eelmise aasta esimese lainega, kui see langes isegi 70 allapoole.

"Riikide võrdluses sõltub hinnang palju ka sellest, mis olukorras koroona mõttes ollakse - seal, kus nakatumine halb, seal on ka usaldus madalam. Seal kus nakatumine on madal, on usaldus kiiremini tõusnud," rääkis Josing.

Seda kajastavad ka näiteks Eesti peamiste naaberriikide Läti ja Leedu indeksid, mille tagasilöögid peegeldavad otseselt sealseid viirusepuhanguid.

Tööstus on hästi vastu pidanud

Kui teenindussektor ja osaliselt ka muud sektorid said koroonakriisis tugevalt pihta, siis tööstus on hästi vastu pidanud ning praegu on tööstuses kindlustunne isegi parem kui aasta tagasi, rääkis Josing,

Kaubanduses on kriisi mõju olnud tugevam sellistes harudes nagu rõivaste ja sõidukite müük, aga samas ehitusmaterjalide või aianduskaupade poodidel on läinud paremini.

Turismisektoris kriis püsib ning lähikuudel ei prognoosita ka selle olulist leevenemist.

Kiiresti paraneb aga ehitussektori ärikonjunktuur seda nii riigitellimuste kui ka kinnisvarasektori kasvu mõjul. Josing tõi välja, et kui aasta tagasi oli ehitussektoritel portfellis olevaid lepinguid keskmiselt 3,7 kuu peale, siis nüüd on sama näitaja 4,1 kuud. Muidugi võiks nõudlust veelgi rohkem olla, lisas ta.

Ettevõtjad nimetasid suurimateks koroonapandeemiast tulenevateks probleemideks töötajate puudumist haigestumise või karantiini tõttu, nõudluse nappust, tööks vajalike komandeeringute ärajäämist ja lisanduvaid kulusid, mis on seotud täiendava puhastamise või töö ümberkorraldamisega. Samuti on suurenenud sisendite tarneprobleemid, mis on tingitud koroonakriisi mõjust maailmamajandusele.

Josing tõi ka välja, et tänavuseks aastaks prognoosib EKI tarbijahindade kallinemist 1,8 protsendi võrra.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: