Neljandas kvartalis Eesti majanduse väljavaated halvenesid ({{commentsTotal}})

{{1547467260000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Nii nagu maailma majandus, on ka Eesti majandus langustrendis. Kui kiire see langus tuleb, sõltub pigem globaalsetest riskidest, selgub konjunktuuriinstituudi ülevaatest.

Maailma majanduskliima on rahvusvaheliste ekspertide hinnangul langustrendis.

Eesti majandusseis on aga jätkuvalt hea, ehkki kohalikud eksperdid on järgmise kuue kuu perspektiivi suhtes pessimistlikud - majandus on liikunud jahtumise faasi. Samas on eratarbimine püsinud väga hea, ka investeeringud on jätkuvalt positiivses trendis. Eesti ekspordinäitajad on rekordilised, ehkki mõningast jahenemist on märgata.

"Majandus on tsükliline, need väga head ajad on nüüd möödas, me oleme nüüd majanduslanguse faasis. Tuleb lihtsalt teada, et kliima jaheneb ja käituda vastavalt sellele," soovitab konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing.

"Väga mitmed riigid Euroopas on oma majandusprobleemidega endiselt hädas - populismi kasv, kaubanduses protektsionismi ilmingud, riikidevahelised konfliktid kaubanduse pinnal," viitab Josing võimalikele globaalset kriisi vallandavatele teguritele.

Kõige suuremateks ohtudeks nimetavad Eesti eksperdid oskustööjõu puudumist, vähest innovatsiooni ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemist. Enim on hädas ehitusettevõtted, kel on tellimusi, ent pole tööjõudu nende täitmiseks.

"Sul võib olla päris palju sellist odavat, madala kvalifikatsiooniga tööjõudu, aga see ikkagi ei asenda seda, kui sul on puudu inimesed IT-sektorist, on puudu insenere, spetsialiste," loetles Josing.

"Kuskil ligi 80 000 inimest oleks võimalik veel hõivesse tuua," kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE). "No näiteks on noored, kes täna ei omanda haridust või ei ole ka hõives, või siis tänane teine näide, kümned tuhanded inimesed on seotud täna omastehooldusega – kuidas riik siinkohal võiks appi tulla, et inimesi rohkem hõivesse tuua."

Tammist möönab, et ka võõrtööjõu sisserändekvoodid tuleb ümber vaadata.

"Ma olen ise teinud ettepaneku näiteks inseneride ja teadlaste osas, selleks et me saaksime oma teadmusmahukust tõsta ja nende puhul nad siis tõsta ja viia sisserändekvoodist välja," tõi Tammist esile.

Perede majanduslik olukord oli aasta lõpus võrreldav aasta varasema ajaga, ent halvenes kolmanda kvartaliga võrreldes. Pooled pered tulevad vaevu ots-otsaga kokku, säästa suudab alla poole peredest (47 protsenti).

Ehkki hinnad on kasvanud, on palgad ületanud hinnakasvu ja see tendents jätkub mõnda aega ka veel tänavu. Siiski ei ole palgakasv ja sellega kaasnenud heaolu jaotunud ühiskonnas ühtlaselt.

"Ei saa ju kuidagi eitada seda, et Eesti inimene tõesti saab endale ostude puhul ja teenuste puhul ikkagi lubada praegu nii palju, kui ta kunagi pole saanud, aga see ei tähenda seda, et ka meil on väga suured erinevused erinevate sotsiaalsete gruppide vahel, mis on ka Euroopas praegu selliste protestiliikumiste väga suur allikas. Kõik ei võida võrdselt – oleneb sellest, mis eriala sul on, mis haridus sul on," tõi Josing näiteks.

Soome olukord halveneb

Ekspertide prognoosid Soomele ja Rootsile on aastaga halvenenud. Ka Soome majandus on hädas peamiselt oskustööjõu puudumisega, kuid lahendab seda võõrtööjõu sisseostmisega. Sama probleemiga maadleb ka Saksamaa, mille kodakondsuspoliitika pole aidanud tööjõuturu probleeme lahendada.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: