Eesti Pank: Eesti majandus liigub väga headest aegadest headesse aegadesse ({{commentsTotal}})

{{1529991660000 | amCalendar}}
Foto: Piltilus/Kristi Kamenik

Eesti majandus näitab nõrgenemise märke ning keskpanga prognoosi järgi aeglustub majanduskasv 2020. aastaks 2,5 protsendini.

Eesti majandus on selle aasta alguses näidanud nõrgenemise märke. Sel aastal kasvab majandus prognoosi kohaselt 3,5 protsenti, järgmisel 3,6 protsenti, kuid 2020. aastal vaid 2,5 protsenti.

Pool aastat tagasi prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks üle nelja protsendi, kuid nägi ka siis ette edasist majanduse aeglustumist välisturgude kasvuhoo raugemise ja tootmisvõimsuse ammendumise tõttu.

"Kasvutsükli tipp oli ilmselt möödunud aastal ja siin on märgata mõningast optimismi raugemist nii ettevõtete kui tarbijate kindlustundes," märkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Majanduskasvu aeglustumine on keskpanga hinnangul loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult.

Pikemas perspektiivis näeb keskpank Eesti majanduse kasvutempot kolme protsendi kandis, märkides, et kui Eesti suudab 3-3,5 protsendi kandis oma majanduskasvu hoida, on see tubli tulemus.

Kui EL-is püsib inflatsioon 1,7 protsendi kandis, siis Eestis on see mõnevõrra kõrgem. Inflatsiooniprognoos on suuresti kinni naftahinnas, mille suurt kõikumist praegu ette näha ei ole. Seega edaspidi inflatsioon aeglustub.

Investeeringute vähesus aeglustab majanduskasvu

Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb.

Ettevõtlussektori vähese investeerimise tagajärjeks on pikaajalise majanduskasvu aeglustumine. Ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse on viimasel kolmel aastal jäänud kriisiaegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla.

Möödunud aastal tehti küll palju investeeringuid, ent need jäid ühekordseteks, mis pikaajalist mõju ei oma. Investeeringute kahanemine võib küll ära jääda, ent suurt tõusu pole ka ette näha.

Eesti investeeringute maht on madalam ka väga rikastest riikidest, nii et Eesti vahe nendega võib käriseda veelgi. Näiteks uute toodete ja teenuste turuletoomiseks tegid vaid 12 protsenti Eesti ettevõtteist möödunud aastal investeeringuid, mis on allpool EL-i keskmist.

Ka välisinvesteeringute jaoks on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks. Eeldusel, et rahastamistingimused püsivad soodsad ning arvestades, et edukad ärimudelid nõuavad investeeringuid uude tehnoloogiasse, eriti tööjõupuuduse tingimustes, peaks kapitalisoetus kahel järgmisel aastal hoo sisse saama, kuid väljavaade selleks on ebakindel.

Üheks välisinvesteeringute vähesuse põhjuseks on ettevõtete kasumite kahanemine, mis ei tee investeeringuid atraktiivseks.

Eesti Panga hinnangul peaks riik toetama ettevõtete investeeringuplaane stabiilse majanduspoliitikaga. Euroopa Investeerimispanga uuringu kohaselt näevad ettevõtted poliitilises ja regulatiivses keskkonnas suuremat
lühiajalise ebakindluse allikat kui üldises majanduskliimas, tegevusvaldkonna väljavaates või rahastamistingimustes. Seda peaks riik lisaks otseselt ettevõtlust arendavatele meetmetele majanduspoliitika kujundamisel arvesse võtma.

Kuigi majanduskasv on aeglustumas, ületab majanduse maht ka veel järgmisel kahel aastal oma jõukohast taset. Kuna osa majanduskasvust on põhjustatud suuremast nõudlusest, mitte aga tootmisvõimsuse juurdekasvust, jääb majandus ajutiselt ülepaisutatuks. Ettevõtted ei suuda kasvatada tootmismahtu püsivalt samas tempos nõudlusega ja prognoosiperioodi lõpuks kasv aeglustub.

Riigieelarve nominaalne ülejääk tasakaalustab majandust

Järgmiste aastate majandusoludesse sobib riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud eelarveülejääk. Nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus riigieelarve aitab tasakaalustada majandust ajal, mil see on üle oma jõukohase taseme. Eesti Panga hinnangul võib aga tulude prognoos osutuda
liialt optimistlikuks ja RES-i eesmärk ei pruugi täituda, kui valitsus pole valmis tegema kulukärpeid maksutulu oodatust väiksema kasvu korral.

Oodatust väiksem maksutulu võib tuleneda nii maksupoliitika muudatuste arvatust väiksemast mõjust kui ka majanduskasvu oodatust järsemast aeglustumisest. Kuna nii kulukärped kui ka vajadus leida kiiresti uusi tuluallikaid vähendavad majanduskeskkonna usaldusväärsust, on eelseisvates oludes kohane koostada eelarve väikese varuga.

Varasemast suurem on oht, et majanduskasv aeglustub ootamatute sündmuste tõttu prognoositust kiiremini. See võib alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks. Kaubandustõkete ähvardused on osaliselt juba teoks saanud ja see on suurendanud tõenäosust, et jõujoonte paikapanek jätkub ning võib maailmamajanduse kulgu oluliselt muuta.

Eelmisest kriisist on õpitud

Ettevõtted ja kodumajapidamised on majandusolude halvenemise eest varasemast paremini kaitstud. Isegi kui majandust peaksid tabama ootamatud tagasilöögid, on nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised selleks paremini ette valmistunud, sest varasematel aastatel on kogutud sääste ning võlakoormus on väiksem.

Nii palju kui varem, ei suuda ettevõtted oma tootmismahtu aga enam kasvatada. Hõivemäärad on juba niigi suured, sealt on täiendavat kasvu keeruline loota.

"Sellises olukorras peaksid ettevõtted varem või hiljem hakkama täiendavalt investeerima," täheldas Hansson, leides, et tootlikkuse kasv ei saa edaspidi enam hõivepõhine olla.

Probleemidega maadlevad ettevõtted on majanduse kõrgkonjunktuuri harjal suutnud riskide realiseerumisest hoiduda.

Tarbijahindade kasv aeglustub. Tarbijahindade kasv läbis kõrgtaseme eelmise aasta lõpus, mil see oli nelja protsendi lähedal. Selle aasta alguses aeglustuma hakanud hinnakasv jõuab 2020. aastaks umbes kahe protsendini, mis
on ligilähedane ülejäänud euroala hinnakasvule, ehkki sellest pisut kiirem.

Kiirema hinnakasvu peamiseks põhjuseks on siinne kiirem kulude, ennekõike tööjõukulude kasv, mis ei näita vaibumise märke. Väga tugevat survet palkade tõusuks näitab see, et 2018. aasta alguses jõustunud efektiivse tulumaksumäära alanemine ei kahandanud brutopalga kasvu, st tööandjatel tuli palgakulusid suurendada peaaegu sama kiiresti kui varem, ehkki suurel osal töötajatest suurenes netopalk tänu maksumuudatusele niigi.

Järgmistel aastatel on oodata kuue protsendi lähedusse jäävat palgakasvu ning tööandjatel tuleb endiselt hakkama saada kiirelt kerkivate palganõudmistega.

Tööturul osalemise aktiivsust suurendab pensioniea ja oodatava eluea tõus ning tervisenäitajate paranemine. Tööjõus osalemist turgutab muu hulgas töövõimereform, mille eduka käivitumise ühe põhjusena võib esile tuua soodsad majandusolud.

Samas möönis Ülo Kaasik, et vähenenud töövõimega inimestel ei ole ilmselt kerge tööd leida ning Eesti Panga president Ardo Hansson lisas, et töövõimereformi tulemusel tööle minevad inimesed võivad majanduslanguse tingimustes olla esimesed, kes taas tööturult välja langevad.

Headel aegadel on ka vähese erialase ettevalmistusega inimestel olnud lihtne tööd saada. Samas võib majanduse ootamatu jahtumise korral
oodata tööpuuduse äkilist suurenemist, sest majanduse tõusuvoolu lõppedes muutub olukord keeruliseks esmajoones madala tootlikkusega töökohti pakkuvate ettevõtete jaoks.

Madalad palgad kasvavad kiiremini kui kõrged, ehkki varasemas tempos need enam ei kasva. Madalama palgaga tööjõudu on ka keerulisem leida, nii et sellise tööjõuga ettevõtted on konkurentsisituatsioonis igatepidi suurema surve all.

Hansson: prognoos ei pruugi nii optimistlikuks jääda

Negatiivsete stsenaariumite tõenäosus Eesti majanduses on pisut kasvanud, tegemist on peamiselt välistegurite mõjuga. Ülikiire välisnõudluse kasv, mida oli näha mõned aastad tagasi, on aeglustunud. Rahvusvahelised pinged riigide vahel ehk kaubandussõjad tähendavad tõsiseid riske. EL-is on järjest rohkem tunnetatav ka tööjõupuudus.

"Eeldame, et rahapoliitilised intressimäärad jäävad samale tasemele vähemalt järgmise suveni," rõhutas Eesti Panga president Ardo Hansson viitega Euriborile, mis võttis üle tüki aja paigast ülespoole.

Riigieelarvet tuleks koostada väikese varuga, et juhuks, kui majandus ei osutu nii heaks, kui prognoositud, ei peaks hakkama viimasel hetkel uusi katteallikaid otsima.

"Siin võiks olla valmis halvemateks uudisteks järgnevatel kuudel," ütles Hansson.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: