Guantanamo vangilaager asub Kuubal ning seal hoitakse kinni terrorismis süüdimõistetud vange, vahendab AP.

Kui Joe Biden nimetatakse ametisse, siis võib osa sealseid vange vabaks pääseda, sest Biden on varem toetanud vangla sulgemist. Samas Guantanamo vangla täpne tulevik veel teada pole.

Ühendriikide endine president Barack Obama töötas selle nimel, et vangla sulgeda ning tema ametiajal vabanes sealt 197 kinnipeetavat.

Samas ei õnnestunud Obamal vanglilaagrit kinni panna ning 40 vangi on seal siiani alles.

Donald Trumpi ametiajal on vanglast vabanenud üks vang. Erinevalt Obamast lõpetas Trump protsessi, mille käigus vaadati üle sealsete kinnipeetavate juhtumeid. Protsessi tulemusel vabastati vanglast need kinnipeetavad, kelle vangistamist ei peetud enam vajalikuks.

Guantanamo vangilaagri ülal pidamine maksab USA valitsusele rohkem kui 445 miljonit dollarit aastas.

2003. aastal oli vangilaagris kõige rohkem kinnipeetavaid ehk 700 vangi 50 riigist. See avati 2002. aastal president George Bushi initsiatiivil. Samas teatas ka Bush oma ametiajal, et soovib vangla sulgeda, kuid seda ei tehtud. Tema ametiaja lõpuks oli seal alles 242 vangi.

Aastate jooksul on Guantanamos surnud üheksa kinnipeetavat, kellest seitse sooritas enesetapu, üks sai südamerabanduse ja üks suri vähki. Praegu vangis ka mõned surmamõistetud inimesed.

Guantanamos hoitakse kinni ka 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuga seotud vange.