Ühendriikide rolli taastamine rahvusvahelistes suhetes on asetatud 58-aastase Antony Blinkeni õlule, vahendas "Välisilm".

Kitarrimängu oskust esitleda julgev välisministri kandidaat osales näiteks Kuuba suhete soojendamisel ja Iraani tuumaleppe loomisel. Ta on Venemaa presidendi Vladimir Putini agressiooni vastane, Hiinaga teatud teemadel koostööd soosiv. Endine erisaadik Dan Fried kirjutas, et Blinken ei ole ideoloog ega idealist, praktikuna on ta rahul ka väikeste sammudega, kuid ei kaota suurt eesmärki silmist.

"Peame töötama koos teiste riikidega. Vajame nende koostööd. Vajame nende partnerlust," on Blinken öelnud.

Blinken oli Bideni asepresidendiks olemise ajal tema riikliku julgeoleku nõunik ja teenis kaks aastat Barack Obama asevälisministrina. Ta on töötanud senatis välissuhete osakonna kabinetiülemana. Tegemist on Bidenile lähedase kolleegiga, kes töötas tema heaks ka 2008. aasta presidendikampaanias.

Seni teadaolev meeskond toetab tihedamate suhete taasloomist. Seda näitab ka endise välisministri John Kerry nimetamine kliima erinõuniks.

"Ükski riik ei suuda seda väljakutset lahendada, isegi mitte USA, kes kogu oma tööstusliku jõuga on vastutav vaid 13 protsendi eest globaalses emissioonis. Kriisi lõpetamiseks peab kogu maailma ühinema," on Kerry öelnud.

Kerry oli Obama ajal välisminister ja enne seda senati välisasjade komitee esimees. Kui Joe Biden on lubanud, et liitub oma esimesel tööpäeval kliimaleppega, siis Kerry oli 2016. aastal Pariisi kliimaleppe allkirjastaja.

Välispoliitika on teatavasti sisepoliitiliste eesmärkide saavutamine väljaspool oma riigipiire. Endine suursaadik ÜRO-s Samantha Power kirjutas Foreign Affairsis, et USA-s on kolm suurt teemat, mis vajavad juhtimist: uue koroonaviiruse vaktsiini üleilmne jagamine, riigi lahtikeeramine välistudengitele ja korruptsioonivastane võitlus kodus ja välismaal.

Donald Trumpi immigratsiooniteemalisi käskkirju on Joe Biden lubanud tühistada ning suunata fookuse välismaalaste ja moslemiriikide elanike vastaselt sisenemiskeelult taas sõelumisele, kes on ohuks riigi julgeolekule. Seda hakkab vedama 60-aastane Alejandro Mayorkas, hüüdnimega Ali, kes osales DACA programmi loomisel, mis pakub lapsena dokumentideta immigrandina USA-sse saanud inimesele lihtsamas korras kodanikuks saamist.

Kuuba revolutsiooni eest lapsena USA-sse põgenenud Mayorkas sai riigi ajaloo noorimaks föderaalprokuröriks, kes valgekraede kuritegusid uurima hakkas. Ta on üks neist, kes aitas Obama ajal suhted Kuubaga taastada.

"Minu isa ja ema tõid mind sinna riiki, et põgeneda kommunismi eest. Nad väärtustasid meie demokraatiat ja olid äärmiselt uhked kodanikuks saamise üle. Nii ka mina. Olen hoidnud seda uhkust kogu mu teenistuse ajal ligi 20 aastat ja terve oma elu," rääkis sisejulgeoleku ministrikandidaat.

Obama esimesel ametiajal tõusis Mayorkas migratsiooniga tegelevate organisatsioonide soosingusse oma käekirjaga agentuuri eesotsas, mis haldas riigis illegaalselt viibivate laste toimetulemist.

Kui Trumpi meeskond koosneb jõulistest meestest, siis Biden on Avril Hainesi nimetamisega riikliku luuredirektori kandidaadiks teinud ajalugu - varem pole 2011. aastal loodud struktuuri juhtinud ükski naine. 51-aastane Haines töötas Obama ajal luure keskagentuuri (CIA) asejuhina ja hiljem riikliku julgeolekunõuniku asetäitjana. Haines oli Bideni nõunik senatis, kui Biden oli välissuhete komitee juht.

Kriitikud osutavad, et just tema töötas välja terroristide drooniga tapmise juhised, mis ei välistanud tsiviilisikute hukkumist.

Juristiharidusega Haines ei karda oma arvamust välja öelda ja seda kaitsta ning siis ei pruugi tekkida olukorda nagu Helsingis, kus Trump läks risti vastupidi oma luurekogukonna järeldustega ning kuulutas, et kui Vladimir Putin ütles, et ta ei rünnanud Ukrainat, siis nii on.

"Presidendiks valitu, te teate, et ma ei ole kunagi varjunud võimu nimel tõe rääkimisest ning see on ka minu roll riikliku luuredirektorina. Olen töötanud teiega koos pikka aega ning nõustun pakkumisega, teades, et te ei taha minult teistsugust lähenemist, hindate luurekogukonna vaateid ning hindate neid ka siis, kui minu sõnum võib olla ebamugav või raske. Kinnitan, et selliseid aegu tuleb," sõnas Haines.

ÜRO suursaadikuna soovib Biden näha endist asevälisministrit Linda Thomas-Greenfieldi, kelle kureerida oli Ühendriikide Aafrika-poliitika. Ebola vastast võitlust juhtinud kogenud diplomaadi sõnum oli selge.

"Minu mõtetes on ameeriklased, karjääridiplomaadid ja avalikud teenistujad üle maailma. Tahan teile öelda, et USA on tagasi. Multilateraalsus on tagasi. Diplomaatia on tagasi," ütles Thomas-Greenfield.

Endine riikliku julgeoleku nõunik HR McMaster soovitas vältida Pekingi lõksu. McMasteri hinnangul on Hiina kindlasti valmis tegema koostööd rahvusvahelistes küsimustes nagu Põhja-Korea, kliimamuutus ja kaubandus, kuid kasutaks sulaaega ära sõjalise ja dipomaatilise jõu kasvatamiseks. Pekingi lõkse peab märkama Jake Sullivan.

"Püstitasite meile ülesande seada inimesed meie välispoliitika keskmesse. Ütlesite, et kui taastame liidud, juhime institutsioone ja allkirjastame kokkuleppeid, siis peame lähtuma ühest küsimusest: kas see muudab perede elu paremaks, kergemaks ja ohutumaks?" rääkis Sullivan.

Sullivan oli Bideni julgeoleku nõunik ka siis kui viimane töötas asepresidendina. Ta töötas ka Hillary Clintoni juhitud välisministeeriumis, kus ta oli üks peamisi USA-poolseid läbirääkijaid Iraani tuumakokkuleppe sõlmimisel.

Rahandusministriks saab Janet Yellen. Yellen oli esimene naine, kes juhatas föderaalreservi ja nüüd saab ta esimese naisena rahandusministriks.

Valge Maja kantseleiülemaks saab Ron Klain. Tal on kahekordne kogemus juhtida asepresidendi kantseleid, sest ta töötas sel ametikohal nii Joe Bideni kui ka asepresident Al Gore'i ajal. Obama administratsiooni ajal oli ta ka Ebola-vastase võitluse töörühma juht.

Presidendi vanemnõunikuks saab Mike Donilon, kelle koostöö Bideniga algas juba 1981. aastal. Ta on osalenud kõigis Bideni presidendikampaaniates. Tõenäoliselt on Bideni peamised kampaaniasõnumid just tema kirjutatud ja ta peab nüüd presidendi brändi üle sehitama.

Bideni valiku peab heaks kiitma senat, seepärast on vaja veel arvestada vabariiklastega.