Euroopa Komisjonil on EL-i liikmesriikide nimel AstraZenecaga leping esialgu 300 miljonile vaktsiinidoosile 27 liikmesriigi jaoks, võimalusega osta juurde veel 100 miljonit doosi.

Doosid tuleks tarnida 2021. aastal. Esimeses kvartalis jõudis aga kohale vaid 30 miljonit doosi.

Hiljem on tarnetempo pisut kasvanud, kuid komisjoni teatel suudab AstraZeneca neile teises kvartalis üle anda 70 miljonit doosi, ehkki lubatud oli 180 miljonit.

EL-i advokaat Rafael Jafferali ütles kohtus," et nüüd oodatakse AstraZenecalt kõigi lubatud vaktsiinidooside tarnimist detsembri lõpuks, aga hilinemine on kuus kuud".

Jafferali põhiargument on, et AstraZeneca peaks kasutama EL-ile lepingus ette nähtud tarne tagamiseks nii EL-is kui Suurbritannias asuvaid tehaseid, selle asemel müüdi aga 50 miljonit EL-ile ette nähtud doosi kolmandatesse riikidesse ja rikuti sellega lepingut.

"AstraZeneca peaks kasutama EL-i tarnete kindlustamiseks kõiki lepingus ette nähtud nelja tehast," ütles Jafferali. 

Lisaks eksitas AstraZeneca Euroopa Komisjoni tarne hilinemise kohta andmete esitamisel.

"AstraZeneca esitatud andmed ei võimaldanud meil olukorrast täielikult aru saada enne kui 2021. aasta märtsis," ütles Jafferali.

EL-i kinnitusel puudutavad etteheited AstraZenecale üksnes tarneid, vaktsiini ohutuse ja kvaliteediga probleeme ei ole.

AstraZeneca väidab, et on lepingut täitnud.