AstraZeneca sihtrühmaks on praegu kinnitatud 50 + vanuserühm, millest on vaktsineeritud 60 protsenti. Arvuliselt on AstraZenecat Eestil ka kõige rohkem varutud ja selle kohta tuli vaktsineerimiskampaaniate alguses väga vastuolulist infot. Seetõttu on Tanel Kiige sõnul AstraZeneca ülejääk ootuspärane, kartma seda vaktsiini aga ei pea.

"AstraZeneca vaktsiini hakkabki üle jääma, meil tuleb esialgu hoida seda piisavalt teise doosi vajaduse katteks. Aga mingil ajahetkel tuleb otsustada, kas seda müüa, anda, loovutada, ja sama debatt käib praegu Euroopa Liidu tasandil, kus mitmes riigis on tekkinud AstraZeneca vaktsiini ja ka mõne muu vaktsiini puhul selge ülejääk ja arutatakse, kas seda annetatakse ühiselt või iga riik eraldi," selgitas Kiik.

Minister lisas, et küsimuses tuleb lähiajal selgusele jõuda ja valitsuses otsus teha.

Kiik kinnitas, et Eesti on tellinud piisavalt vaktsiine, et kaitsesüsti saaksid kõik vanuserühmad. Pfizer/BioNTechi ja Modernat on tulnud juba kolmandik tellitust, Jansseni kümme protsenti müügimahust ning lähiajal tarned kasvavad, täpsustas minister.

"Nii et igal juhul on meil tagatud kõigile Eesti inimestele tema vanuserühmale sobiv vaktsineerimise võimalus."

Veel pole teada, kas ja millal peaks uue vaktsiinikuuriga alustama pool aastat tagasi vaktsineeritud eesliinitöötajad. Uuringute kohaselt pole antikehade tase langenud ka neil, kes said kaitsesüsti kaheksa kuud tagasi.

"Praegu on meie riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitanud käsitleda inimest vaktsineerituna tähtajatult. Kui meil tulevad täpsemad uuringud, täpsemad andmed, mis on see mõistlik revaktsineerimise periood, siis me vastava ajalise tärmini ka kehtestame," seletas Kiik.

Küsimusele, kas siis otsustatakse ka see, kas inimene peab hakkama ise vaktsineerimise eest maksma, esitas Kiik vastuseks oma isikliku seisukoha, et kui COVID-19 pandeemia jätkub, peaks olema vaktsineerimise võimalus kõigile tasuta kättesaadav, sest vastasel juhul pandeemia risk ja piirangute vajadus kuhugi ei kao.