Euroopa ühendamise rahastust toetatakse aastatel 2021–2027 mitmeid üleeuroopalisi taristuprojekte. Rahastu abil plaanitakse 2030. aastaks lõpule viia näiteks Rail Baltica ehitus, alternatiivkütuste laadimistaristu rajamine ja 5G leviala tagamine olulistel transporditelgedel, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.

Euroopa ühendamise rahastul on kolm osa, millest toetatakse transpordi-, energia- ja digiprojekte. Energiaprojektidele eraldatakse viis miljardit eurot ja digiprojektidele kaks miljardit eurot.

Transpordiprojektidele on ette nähtud ligikaudu 23 miljardit eurot, mis läheb peamiselt piiriülese transpordi arendusse. Sellest omakorda 10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfondist ja toetus investeeritakse siiani puuduvate transpordiühenduste ehitusse. Veel 1,4 miljardit eurot lisaraha eraldatakse suurte piiriüleste raudteeprojektide lõpuleviimiseks.

Digisektoris toetatakse Euroopa ühendamise rahastust transpordi- ja energiavõrkude digitaliseerimist, aga ka turvaliste ja väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ja 5G-süsteemide arendust.

Samuti muudetakse rahastu abil EL-i energiavõrgud koostalitlusvõimelisemaks ja tagatakse, et rahastatavad projektid on kooskõlas EL-i ning riiklike kliima- ja energiakavadega.

Euroopa Parlamendi algatusel suunatakse 60 protsenti toetustest EL-i kliimaeesmärkide saavutamisse ning 15 protsenti energiasektorile mõeldud vahenditest läheb piiriülestele taastuvenergia projektidele.

Parlament kiitis lisaks heaks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eeskirjad, mis aitavad lihtsustada mitmeid riike hõlmavate transpordiprojektide loamenetlusi ning kiirendavad seeläbi nende ehitust. Liikmesriigid peavad uute reeglite kohaselt määrama iga projekti elluviijale ühe riikliku kontakti ja tagama, et projekti käivitamiseks loa saamine ei kestaks kauem kui neli aastat.

Uus Euroopa ühendamise rahastu hakkab kehtima pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Liikmesriikidel on TEN-T eeskirjade ühtlustamiseks aega kaks aastat.

Kolme Balti riiki läbiva raudtee Rail Baltic ehitamise kogumaksumust hinnatakse kuuele miljardile eurole, millest, sõltuvalt tööde iseloomust kuni 85 protsenti on valmis panustama Euroopa Liit. Eesti territooriumile jääva trassilõigu väljaehitamine maksab umbes 1,6 miljardit eurot. Eesti jaoks on kohustuslikuks projekti omaosaluseks plaanitud 318 miljonit eurot kümme aastat vältava ettevalmistus -ja ehitusperioodi jooksul, seisab Rail Balticu kodulehel.