Septembris toimunud Rail Balticu töögrupi koosolekul otsustati, et Rail Balticu projektiga ehitatakse välja üksnes läänepoolseim, Peterburi teed ja Suur-Sõjamäe tänavat ühendav ja numbrit viis kandev tunnel, teisi tunneleid välja ei ehitata. Põhjenduseks toodi, et ülejäänud nelja tunneli asukohas puudub selge perspektiiv, mis praeguse kaubajaama territooriumil asuma hakkab ja puudu on tänavavõrk.

Töögrupp lisas, et Rail Balticu eelarve eeldab raha realistlikku kasutust ning et ülejäänud nelja tunnelit on võimalik planeerida ja ehitada ka hiljem.

Tallinn sellise otsusega rahul ei ole ning soovib, et neli tunnelit, mis peaks Rail Balticu raudtee alt andma kergliiklejatele ühenduse tulevase Ülemiste ühisterminali ja Peterburi tee vahel, oleks juba praegu Rail Balticu projektis sees.

Kui mingi hetk lepiti Tallinna, majandusministeeriumi ja Rail Balticu meeskonna vahel kokku, et raudtee alla tuleb luua kehandid, mis hiljem välja ehitatakse, siis nüüd tuli konkreetne sõnum, et projekti pannakse vaid üks tunneliauk, ütles ERR-ile Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

"Küll oli seal vihje, et kui jõutakse nii kaugele, et hakatakse vana kaubajaama ala rekonstrueerima, on täpsusastmed suuremad ja siis võib selle juurde tagasi tulla," lausus Valdmann.

Nii kaua, kui pole selge, mis praeguse kaubajaama alaga saab, ei ole mõistlik nelja tunnelit projekti lülitada, põhjendas ERR-ile Rail Baltic Estonia nõukogu liige Kristjan Kaunissaare.

"Olukorras, kus pole selge, mis sellest alast saab, milline või kas üldse tuleb sinna tänavavõrk, on ennatlik tunnelisuudmeid rajama hakata. Me oleme linnale lubanud, et võtame suudmete rajamise pardale, aga nende rajamist pole kunagi kokku lepitud. Need jäävad ootele praegu, neid välja ei ehitata, aga projektlahendusi, mida linn on tellinud, saab kasutada hiljem juhul, kui see ala kavandatakse sellisena, et nendest tunnelitest ka mingit kasu on," lausus Kaunissaare.

Kaunissaare nentis, et kõik täiendavad soovid, mis tulevad Ülemiste ühisterminali detailplaneeringule või Rail Balticu trassi planeeringule lisaks, tähendavad lisakulu Rail Balticu projekti. "Sellised asjad, mis pole Rail Balticuga otseselt seotud, tekib küsimus, kas need üleüldse on  Euroopa ühendamise rahastu vahenditest abikõlbulikud," ütles ta.

Kaunissaare sõnul tundub, et võib-olla on omavalitsustele jäänud mulje, et Rail Balticu rahaga saab lahendada kõik kohalikud mured ja probleemid, mis puudutavad taristut. "Nii see päris ei ole. See (raha) on mõeldud raudtee rajamiseks ja sellega otseselt seotud investeeringute tegemiseks," ütles ta.

Valdmann märkis, et kui linn teeb nelja tunneli eelprojektid valmis ja hangib neile ehitusload, ei ole see siiski asjata, olenemata, mida Rail Baltic praegu otsustab. "Kui teeme eelprojektid valmis, ei lähe need tuulde, neid (tunneleid) varem või hiljem hakatakse rajama niikuinii," ütles ta.

Kaubajaam kaob mõne aasta pärast 

Praegune kaubajaam peaks Tapale kolima 2024. aastal ning selleks ajaks ehk on selge, mis alast saab ning kas tunnelite rajamiseks on täiendavaid vahendeid võimalik taotleda, ütles Kaunissaare.

"Tallinnal ongi õigus – see ala tulebki ära lahendada, aga olukorras, kus me ei tea, mis sinna sorteerimisjaama alale tuleb, on ennatlik selliseid otsuseid teha," lausus ta.

"Mõtteid on igasuguseid: ühelt poolt me räägime jätkuvalt Helsingi-Tallinna tunnelist, mille puhul lõppjaam on Ülemiste kanti kavandatud. Juhul kui seda ei tule, võib sinna riigimaale igasugu põnevaid asju kavandada: teha arendus, teha sinna park, see kõik on lahtine," lausus Kaunissaare.

Valdmanni sõnul on siiski omajagu selge, mis alale peaks tulema, sest ühisterminali ala detailplaneering on menetlemisel ja lisaks on alale tehtud erinevaid liiklusskeeme.

Kaubajaama alune maa kuulub riigile ning selle sihtotstarve on transpordimaa.

T1 keskuse pankrot tekitab segadust

Ülemiste ühisterminaliga ollakse praegu selles seisus. et peatselt on kavas välja kuulutada hange terminali ümbritseva ala ehitamiseks, ütles Kaunissaare.

Samas tuleb suuremate tööde tegemiseks oodata ühisterminali detailplaneeringu kehtestamist.

"Seal on tegevusi, millega saab kohe pihta hakata, nagu linnale Vanasadama trammitee rajamine. Tuleb paekivi massiive välja kaevata, nagu juba korra sai tehtud. Ettevalmistavaid töid on üksjagu," ütles Kaunissaare.

Plaani järgi peaks ühisterminal ja seda ümbritsev ala olema valmis aastal 2026. Probleemivabalt kõik ei edene, omajagu peamurdmist tekitas T1 kaubakeskuse omaniku pankrot.

"Segadust tekitab Moekombinaadi ehk T1 keskuse omaniku pankrot, et mis tulemused sealt tulevad. Teatud venimist on jätkuvalt näha. Mida kindlasti tahame paika saada järgmise aasta kevadel, on terminali ala detailplaneeringu kehtestamine.  See ei kata vaid hoonet, vaid seal on ka linna väljak, ühendusteed," rääkis Kaunissaare.