Rail Balticu projekti maksumus on võrreldes esialgse hinnanguga järsult kasvanud. Kui 2017. aastal hinnati projekti maksumuseks 5,8 miljardit eurot, siis 2024. aastal ulatus see juba 23,8 miljardi euroni.

Samal ajal on projekt graafikust maas ning Euroopa Kontrollikoda on hoiatanud, et ligi 24 miljardi eurone maksumus ei pruugi olla veel lõplik.

Samal ajal kui EL peab läbirääkimisi oma järgmise pikaajalise eelarve üle, on Balti riigid mures Rail Balticu rahastamise jätkumise pärast. Projekt sõltub suuresti EL-i rahast, mille peamine rahastamismehhanism on Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF), vahendas Euractiv. 

Väljaanne kirjutab, et Euroopa Komisjon on aeg-ajalt ähvardanud projekti rahastamist kärpida, kuna projekt edeneb aeglaselt. Samal ajal on Eesti, Läti ja Leedu varasematel eelarveläbirääkimistel selgelt öelnud, et Rail Balticu rahastamine on nende jaoks punane joon ehk küsimus, milles nad ei ole valmis järeleandmisi tegema.

Leedu välisministeeriumi kõrge ametnik Sigitas Mitkus ütles Euractivile, et julgeoleku- ja kaitsekulutused peaksid hõlmama ka ühenduvust ja sõjalist mobiilsust, viidates sellistele projektidele nagu Rail Baltic.

"Meie arvutuste kohaselt vajaksid kõik Balti riigid Rail Balticu projekti lõpuleviimiseks ligikaudu 10 miljardit eurot," ütles Mitkus. 

Lobirühma Transport & Environment (T&E) andmetel moodustas Rail Baltic aastatel 2021–2023 peaaegu viiendiku CEF-i raudteetranspordi vahenditest, mistõttu oli see programmi enim toetatud projekt. 

T&E raudteepoliitika ametnik Carlos Rico rääkis, et rahastamispuudujääk tuleb tõenäoliselt suuresti katta EL-i rahaga, kuid see võib tähendada, et teiste tulevaste raudteeprojektide jaoks jääb vähem raha.

Komisjon tunnistas oma kahe triljoni euro suuruses eelarveettepanekus aastateks 2028–2034 muutunud julgeolekukeskkonda idatiival. Transpordi ja sõjalise liikuvuse jaoks on ette nähtud 51,5 miljardit eurot. Sellest sõjalisele liikuvusele läheks 17,65 miljardit eurot.

Euractiv kirjutab, et kuigi sõjaline liikuvus peaks võrreldes praeguse eelarvega raha juurde saama, siis riikidevaheline konkurents raha pärast on tihe. 2024. aasta CEF-i taotlustes ületas projektide rahastamisvajadus olemasolevat eelarvet rohkem kui 6,6 korda.

Seega on Rail Balticu jaoks oluline küsimus, kui suur on pärast 2027. aastat CEF-i eelarve ja kui suure osa sellest suudab raudteeprojekt endale saada.

"Piirang seisneb selles, et CEF-i rahastamine on piiratud, väga konkurentsitihe ja seotud EL-i eelarvetsüklitega, mis ei pruugi tingimata vastata sellise ulatusega projekti kõige tõhusamale ehitusgraafikule," ütles RB Raili finantsstrateegia juhi Pēteris Celms.