"Rail Balticu ehituse rahastamine on toimunud peamiselt Euroopa ühendamise rahastust (CEF) ja see on selline rahastu – erinevalt struktuurifondidest ja muudest fondidest, kus Eesti oma piirkondlikku arengut näiteks on rahastanud – kust ei anta sulle projektile raha ette. Ehk siis tegelikult on võimatu ette öelda, kui palju üks või teine projekt sellest konkreetsest rahastust raha saab," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas reedel ERR-ile.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal, et lükkab 2030. aasta lõpuks valmima pidanud Rail Balticu Eesti lõigu valmimise tähtaja edasi 2034. aastasse ning sel nädalal tegid Eesti, Läti ja Leedu peaminister ka ühisavalduse, milles teatasid kolme Balti riiki läbiva raudteetrassi valmimise edasilükkumisest 2034. aastasse.

Peaminister Kristen Michali väitel toob tööde edasilükkumine kaasa väiksemad kulud ja tänu sellele saab Euroopa Liidu uuest eelarveperioodist kasutada ligikaudu 660 miljonit eurot rohkem raha, kui Eesti oleks saanud raudteed 2030. aastaks valmis ehitades.

Schank-Lukas rääkis ERR-ile, et Euroopa Komisjoni esitatud uue perioodi eelarve ettepanekus on küll CEF-ile ette nähtud kaks korda rohkem raha kui praeguses MFF-is – 51,5 miljardit –, kuid selle jaotamine toimub endiselt projektipõhiselt kindlate kriteeriumite alusel ning teiste taotlejatega võisteldes.

Rahastamiskriteeriumideks on projekti prioriteetsus ja kiireloomulisus, küpsus, kvaliteet, mõju ning katalüsaatoriefekt.

"Tuleb küll öelda, et Rail Baltic on üks suuremaid kasusaajaid olnud sealt (CEF-ist - toim.) ja siiani tegelikult on projekt ka väga palju viimastel aastatel edenenud, mistõttu Euroopa ühendamise rahastust ka raha on saanud," tõdes ta.

Rail Baltic on ka järgmises eelarveraamistikus sees, märkis Schank-Lukas.

"Aga tingimused praegu kokku lepitud ei ole. Ettepaneku kohaselt nad midagi sarnast saavad olema ehk siis projektidele ette raha ära ei broneerita ja jätkub konkurentsipõhine taotlemine. Nii et täie kindlusega siin midagi väita ei saa, kui palju raha Rail Balticule sealt järgmisel eelarveperioodil tuleb," kordas ta.

Taristuminister Kuldar Leis tunnistas ERR-iga rääkides küll samuti, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi eelarve on veel kinnitamata, kuid ta avaldas lootust, et Eestil ja teistel Balti riikidel on lootust sellest siiski ka uuel perioodil Rail Balticu ehitamiseks suurt toetust saada.

"Kõik, mis on Euroopa Liidu toetustega seotud, ega mitte kellelgi ei ole kunagi ju kindlust enne, kui on allkirjad all. See on kõikide projektide kohta. Aga kuna Rail Baltic on ka Euroopa silmis prioriteet, mida arendada, ta on üks suurtest objektidest ja see on nüüd nagu jätkurahastus, siis seal on ka selge eelis nende uute alustavate projektidega võrreldes," rääkis ta.

"Vaja on läbi rääkida ja saavad need projektid, mis on hästi toimetanud ja sellepärast ka see ühisdeklaratsioon kolme riigi poolt oli väga vajalik, et näidata, et me käitume koos ja näitame, mis võimekus meil on," lisas minister.

Viitele, et peaminister Michal väitis üsna kindlalt, et Eesti saab järgmisest MFF-ist Rail Balticu jaoks 660 miljonit eurot, vastas Leis: "See sõnum, mis tema andis, oli see, et meil on võimalik see rahastus saada sel juhul, kui me küsime järgmisest eelarveperioodist."

"Me oleme pidevas kontaktis Euroopa Komisjoniga, kes just taristuteemadega tegeleb ja meil on hea väga hea läbisaamine ja Eestit vaadatakse kui eeskujulikku projektide elluviijat. Nii et meil on hästi," rõhutas Leis.

Euroopa Komisjoni esindusest öeldi ERR-ile, et komisjon analüüsib Balti riikide peaministrite avaldust, projekti seisu ja esitatud argumente. "Muu hulgas hinnatakse ka riikide seniseid pingutusi projekti rakendamisel ning seda, kui usaldusväärne on uus ajakava. Kõige olulisem on, et Balti riigid pöörduksid ühiselt komisjoni poole ühiste plaanide ja ajakavaga," rõhutati kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

Lisaks CEF-i kaudu jagatavatele toetustele on riikidel olnud võimalus Rail Balticu projekti toetada struktuurifondide ja taasterahastu vahenditest, mida Eesti on ka teinud viaduktide ja Ülemiste terminali ehituseks.

Samuti saab lisaks Euroopa ühendamise rahastule kasutada muid fonde ka tulevases MFF-is, öeldi esindusest: "Rail Balticu jaoks saaks täiendavalt kasutada ka riikliku ja piirkondliku partnerluskava ehk nn riigiplaani alusel eraldatavat raha, mis Eesti puhul on ettepaneku kohaselt ligi 6,5 miljardit eurot ja mida ta saaks vastavalt oma vajadustele jagada. Samas tuleb rõhutada, et tegemist on alles komisjoni ettepanekuga, mille üle hakatakse läbi rääkima. Endiselt jääb peamiseks riikidevaheliste transpordiühenduste rahastamisvahendiks CEF."

Komisjoni esindus rõhutas samas, et kui praeguses MFF-is on Euroopa Liidu kaasrahastuse määr CEF-i kaudu jagatavatele toetustele 85 protsenti, siis uues väheneks EL-i kaasrahastuse määr komisjoni ettepaneku kohaselt 75 protsendile.

Küsimusele selle kohta, milliseks hindab komisjon kolme Balti riigi lootust saada järgmisest MFF-ist kokku umbes 10 miljardit eurot Rail Balticu lõpuni ehitamiseks, vastas esindus: "Nendele küsimustele meid hetkel vastuseid ei ole, sest nagu eespool mainitud, ootab komisjon kõigepealt Balti riikide ühist plaani ja ajakava." 

Euroopa Komisjoni andmeil on Rail Baltic tänaseks saanud CEF-ist 5,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on olnud umbes 900 miljonit.

Euroopa Liidu uus seitsmeaastane eelarve (MFF) aastateks 2028-2034 loodetakse kokku leppida veel selle aasta jooksul.