Kevadest alates on gaasi hind maailma turul kerkinud üle 50 protsendi. "Kui lühidalt öelda, siis pakkumine ja nõudlus otsivad uut tasakaalukohta omale," ütles Taklaja.

"Aga, mis seda ajab? Vahepeal on siin majanduse mõttes kaks rahulikku aastat olnud. Maailm tahab taastuda, majandus tahab taastuda, ja me ca pooles mahus kasutame jätkuvalt kivisütt elektritootmisel energeetikas. Ja selle kivisöe tarbimine tahab ka siis kasvada kui majandused tahavad taastuda. Jama on selles, et ka kivisöe hind on teinud päris korraliku hüppe. Kui sa toodad kivisöest elektrit, siis seal on päris suur CO2 hulk. Teatavasti on meil kliima- ja kvoodipoliitika ja samal ajal on meil ka CO2 hind teinud väga tugeva hüppe. Lühikese ajaga kaks korda," rääkis Taklaja.

Taklaja sõnul otsivad ettevõtted alternatiivi, mis oleks odavam ning seetõttu on gaasile tekkinud tugev surve. "Gaasimüüjad on muidugi selle üle väga rõõmsad, et nende toodet tahetakse osta ja siis ongi õige aeg hinda küsida. Selles mõttes see gaas pressib üles globaalses mõttes. Gaasi tootmist pressivad üles ka päikese- ja tuuleenergia," rääkis Taklaja.

"Kui nüüd lähipiirkonda vaadata, siis natuke teeb asja hapuks see, et meil on Norras väga vähe vett. Ja Rootsi on pannud viimase viie aasta jooksul neli tuumajaama kinni," lisas ta.

"Eks ta nii ole, et kui üks kütus hakkab kallimaks minema, siis need teised kipuvad ka kaasa minema, sest ka teistel pole mõtet madalal istuda. Kui võimalus tekib, siis tuleb ikka küsida," lausus Taklaja.

Taklaja sõnul võib Eesti tarbija jaoks gaasi hind jääda praegu üsna kõrgeks. "Kõik oleneb muudest asjadest. Pigem võiks eeldada, et elektri hind enam alla niisama ei taha kukkuda. Miks siis seda gaasigi odavalt müüa?" küsis Taklaja.