IMF-i nõukogus tekkis Georgieva jätkamise osas teravad lahkhelid. Advokaadibüroo WilmerHale uuring jõudis hiljuti järeldusele, et Bulgaaria majandusteadlane manipuleeris oma eelmises töökohas Maailmapangas Hiina kasuks andmeid.

Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia toetasid Georgieva jätkamist. Tema jätkamist toetasid ka Venemaa ja Hiina. USA ja Jaapan nõudsid aga põhjalikku uurimist. Esmaspäeval saavutasid riigid siiski üksmeele.

"Esitatud tõendid ei tõesta lõplikult, et Georgieva tegevus Maailmapangas oli kohatu," teatas esmaspäeval IMF-i nõukogu.

"Olles tutvunud kõigi esitatud tõenditega, kinnitab nõukogu oma täielikku usaldust Georgieva juhtimise suhtes ja suutlikkust oma ülesandeid tõhusalt täita," leidis nõukogu. 

Siiski väitis USA rahandusminister Janet Yellen, et IMF-i tegevust tuleb edaspidi tähelepanelikumalt jälgida.

Eurotsoon annab 22 protsenti IMF-i eelarvest. USA osakaal on 17 protsenti ja Hiina oma kuus protsenti. "Euroopa käes on võim," ütles IMF-i endine ökonomist Chris Marsch.

Finantsajaloolase Adam Tooze'i sõnul tahab USA vähendada Hiina mõjuvõimu IMF-is. 

"Georgieva tagandamine oleks midagi enamat kui lihtsalt personaliotsus. Tema soosiv suhtumine Hiina suhtes ärritab vabariiklastest senaatoreid, nagu Ted Cruzi," ütles Tooze.

Euroopa valitsused valisid Georgieva IMF-i juhiks 2019. aastal. Ta asendas Christine Lagarde'i, kes on nüüd Euroopa Keskpanga president. 

Georgieva prioriteetideks on võitlus ebavõrdsuse ja kliimasoojenemisega ning naiste parem kaasatus majandusellu. Samuti toetab ta vaesemate riikide suuremat toetamist.