Georgieva ütles järgmisel nädalal Bangkokis toimuvat IMF-i ja Maailmapanga aastakoosolekut tutvustavas kõnes, et maailmamajandust tõmbavad praegu vastassuunas kaks šokki – Lähis-Ida konfliktidest tulenev energianappuse šokk ning tehisintellektist lähtuv positiivne nõudlusšokk, mis samal ajal hoogustab inflatsiooni.

"Nende kahe jõu koosmõju on maailma eri piirkondades väga ebaühtlane," ütles Georgieva, lisades, et tehisintellekti buum läheb paljudest riikidest mööda.

IMF-i uued majanduskasvu prognoosid, mis avaldatakse Bangkoki kohtumise ajal, näitavad Georgieva sõnul, et kõige suuremad kasvuprognooside kärped puudutavad sõjast laastatud majandusi. Nende hulka kuulub Ukraina, kus tsiviil- ja majandustaristu on saanud ulatuslikult kahjustada, ning Pärsia lahe riigid, mida on tabanud Iraani rünnakud ja energiakspordi järsk vähenemine.

Georgieva ei täpsustanud oma kõnes, kas IMF-i värske maailmamajanduse väljavaade muudab 2026. aasta üleilmse majanduskasvu üldprognoosi, mis juulis langetati kolmele protsendile.

See prognoos, mis nägi 2027. aastaks ette kasvu taastumist 3,4 protsendini, eeldas, et laevaliiklus läbi Hormuzi väina hakkab juuli keskpaigas taastuma ning naaseb 2027. aasta märtsiks sõjaeelsesse olukorda. Samuti eeldati, et nafta keskmine hind on 2026. aastal 89 dollarit ja 2027. aastal 78 dollarit barreli kohta.

Georgieva tõdes, et nafta hind püsib praegu 100 dollari juures barreli kohta, samal ajal kui kahjustatud rafineerimisvõimsus lisab peamistele naftatoodetele, sealhulgas diislikütusele, veel 100 dollarit barreli kohta niinimetatud crack-spread'i marginaali. See marginaal kajastab hinnavahet toornafta ja sellest toodetud naftatoodete väärtuse vahel. Talvine kütteperiood suurendab nõudlust, samal ajal kui maagaasi tarned jäävad piiratuks, kuna Hormuzi väina kaudu toimuva veeldatud maagaasi (LNG) transpordi kohal ähvardavad ohud, lisas ta.

"Isegi kui Pärsia lahe sõda peaks peagi lõppema, püsib kõrgete energiahindade probleem tõenäoliselt veel mõnda aega," ütles Georgieva, lisades, et Brenti toornafta futuurid prognoosivad kõrgeid naftahindu kuni 2027. aastani.

Kõrgemad energiahinnad tõstavad inflatsiooni, baasintresse ja võlakirjade võrdlustootlusi, ütles ta. Georgieva märkis, et USA, Saksamaa ja Jaapani 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused on praegu kõrgeimal tasemel vastavalt alates 2007., 2009. ja 1996. aastast ning kasvavad endiselt.

Kasvav võlakoorem

IMF-i 191 liikmesriigi järgmisel nädalal arutatavatele probleemidele lisandub kasvav avaliku sektori võlakoorem, mis pärsib majanduskasvu ja suurendab inflatsioonisurvet, ütles Georgieva. IMF-i hinnangul on riigivõlg kõrgeimal tasemel pärast Teist maailmasõda ning enne 2030. aastat peaks see ületama 100 protsenti kogu maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Georgieva tõi eraldi esile arenenud majandused eesotsas Ameerika Ühendriikidega, nimetades neid võlakoorma osas suurimateks rikkujateks, kuna nende võla suhe SKP-sse on kõrgem kui arenevatel ja madala sissetulekuga riikidel.

Poliitikakujundajad ei saa tema sõnul enam loota üksnes kiiremale majanduskasvule, et lahendada riigi rahandusega seotud probleeme.

"Ometi ei näe me kõrge võlakoormaga arenenud majandustes otsustavaid samme, kuigi praegu on hädasti vaja usaldusväärseid keskpika perioodi eelarve konsolideerimise plaane, mida mõnel juhul tuleks toetada ka koheste eelarvemeetmetega, et vähendada survet rahapoliitikale," ütles ta.

Pärast viit ja poolt aastat sihttasemest kõrgemat inflatsiooni püsivad Georgieva sõnul endiselt inflatsioonisurved, mille taga on tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu buum, energia- ja toiduhindade šokid, tollitariifid, suuremad kaitsekulutused ning suurenenud võlateeninduskulud.

"Praegu võib paljudes riikides olla sobiv aeg ettevaatlikult rangema kallakuga rahapoliitika jaoks," ütles Georgieva, lisades, et USA Föderaalreservi, Euroopa Keskpanga ja Jaapani keskpanga intressimäärade tõstmised oleksid igati asjakohased.

Tehisaru toob rohkelt uusi riske

Georgieva tõi esile ka tehisaruga seotud riskid. Tehisintellekti investeeringute osakaal SKP-s peaks tema sõnul tõenäoliselt ületama raudteedesse, elektrivõrkudesse või telekommunikatsioonitaristusse tehtavate investeeringute osakaalu.

Majandusliku ja finantsilise kontsentratsiooni suurenemine avaldab tehisintellektiettevõtetele survet saavutada tootlikkuse ja kasumi kasv, mis õigustaks nendele antud kõrgeid väärtushinnanguid, ütles ta. Ta hoiatas, et pettumus turul võib muutuda ulatuslikuks šokiks.

Samas ütles Georgieva, et IMF-i uuringud näitavad, et õigesti rakendatud tehisintellekt võib suurendada maailma majanduskasvu igal aastal täiendava poole protsendipunkti võrra.

Ta rõhutas, et võtmetähtsusega on valmisolek tehisintellekti kasutuselevõtuks, sealhulgas regulatiivsed kaitsemeetmed, mis aitavad hallata tehisintellekti olulisi ohte, sealhulgas ulatuslikku mõju tööturule, tõsiseid küber- ja finantsstabiilsuse riske ning ohtu, et kõige arenenumad mudelid võivad väljuda inimeste kontrolli alt ja hakata omatahtsi tegutsema.

Lisaks fiskaalse suutlikkuse tugevdamisele, isegi kui see on poliitiliselt keeruline ja kulukas, peaksid valitsused Georgieva sõnul astuma veel samme majanduskasvu suurendamiseks. Nende hulka kuuluvad reformid, mis parandaksid tööjõu oskusi, muudaksid ettevõtete loomise ja tegevuse lõpetamise lihtsamaks, suurendaksid energiajulgeolekut ning lihtsustaksid regulatsioone.