Tunamullu rajas Saksa autotootja Volkswagen Eestisse tütarettevõtte, praeguse nimega CARIAD Estonia, mis pidi haldama firma tarkvaraportfelli intellektuaalset omandit.

Ettevõte plaanis algselt palgata Eestis vähemalt 50 tarkvaraarendajat tehisintellekti ja masinõppe tarkvara väljatöötamiseks. Neljapäeval teatas ettevõte, et viib selle tegevuse siiski Eestist Saksamaale ning kohalik tütarfirma hakkab siin hoopis haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.

Mullu esimesel tegutsemisaastal investeeris ettevõte tarkvaralahendustesse 1,57 miljardit eurot.

Kontserni siseselt liikuvad suured summad tekitasid aasta lõpul aga huvitava mure - hiigelinvesteering hakkas mõjutama Eesti majandusstatistikat. Ka analüütikud on aasta jooksul majandusnäitajaid kommenteerides pidanud Volkswageni investeeringule tähelepanu juhtima. 

"Selle sisuline mõju Eesti majandusele on väga-väga väike, kui mitte öelda olematu. Ta mõjutab peamiselt statistilisi näitajaid," rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. "Kui tähele panna, siis paljud analüütikud ei ole kommenteerinud Eesti investeeringunumbreid, sest need on olnud sellised natukene müstilised. Seal taga on see, et üks ettevõte on neid moonutanud ja need pole olnud kooskõlas Eesti üldiste arengutega," kirjeldas ta. 

Investeeringute peatumine lahendab jooksevkonto puudujäägi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on Volkswageni investeeringud mahult võrreldavad pea kümnendikuga Eesti SKP-st. 

Mertsina sõnul on ettevõte oma Eesti tütarfirmasse investeeringud alates möödunud aasta teisest poolest hinnanguliselt ligi 2,8-2,9 miljardit eurot. Suured investeeringud jätkusid ka tänavu aasta esimeses pooles, kuid kolmandas kvartalis taandusid. 

Eesti SKP-le reaalselt investeeringud siiski mõju ei avaldanud, kinnitab ka tema. "Samas, suurenenud teenuste import viis jooksevkonto tugevasse defitsiiti. Kolmandas kvartalis oli jooksevkonto küll veel puudujäägis, kuid nüüd, kui Volkswagen enam suurinvesteeringutega Eestisse ei jätka, peaks meie jooksevkonto tasakaal paranema," ütles Mertsina. 

CARIAD Estonia viib küll tarkvaraarenduse Eestist ära, kuid töö teises valdkonnas jätkub. "Kuidas see hakkab mõjutama Eesti SKP-d, vajab veel täpsustamist. Kuna CARIAD Estonia hakkab haldama Volkswageni tütarettevõtteid teistes riikides, siis on tegemist turutoodanguga, mis arvestatakse SKP-s," rääkis Mertsina. 

"Ebaselge on aga ühelt poolt intellektuaalomandi õiguste haldamise viimine Saksamaale, samas kui juba tehtud investeeringud jäetakse Eestisse ja suunatakse teiste tütarettevõtete haldamisega seotud tegevustesse - nimelt, kas ja milliseid siirdeid ja koos sellega kokkuleppehindu hakkab olema ema- ja tütarettevõtte vahel," ütles Mertsina. 

Peamiselt teeb peavalu analüütikutele

Ka Oja sõnul võib tegevusvaldkonna muutmine aga taaskord korraks Eesti statistilisi näitajaid mõjutada, kuid ilmselt võetakse seda statistikat koostades arvesse.

"Kui me kujutame ette, et kõik see investeering, mis oli täiendavalt Eesti majandusele viimase aasta jooksul, viiakse korraga ära, siis potentsiaalselt võiks see mingitel perioodidel viia näiteks Eesti kapitalimahu negatiivseks. Võib selliseid anomaaliaid juhtuda numbrites. Ma küll arvan, et tõenäoliselt statistikaamet võtab seda arvesse. Aga kui ei, siis võib lihtsalt näha mingitel perioodidel kummalisi arenguid Eesti andmetes," rääkis Oja.

Oja sõnul tekitab see peamiselt tekitab lihtsalt lisatööd analüütikutele ja reaalselt statistiliste näitajate kõikumine probleeme ei tohiks valmistada.

Kui see aga Eesti SKP-d mõjutaks, võiks teoreetiliselt olla lugu teistsugune. "Siis oleks võiks mingi hetk väita näiteks, et Eesti SKP elaniku kohta nii kõrge, et siia võiks saata vähem Euroopa Liidu abi. Kuigi tegelikult see Euroopa Liidu abi pannakse paika rahvusliku tulu baasilt ehk tegelikult ka seda näitajat ei tohiks selline välisettevõte palju mõjutada," rääkis ta. 

Oja sõnul on ka praegu Volkswageni tegevuse kajastumisel impordis ja investeeringutes kokku null. "Need taandavad üksteist välja. Tegelikult suurtes näitajates selle mõju Eestis ei kajastu, kust ta kajastub, on näiteks välisinvesteeringutes," kirjeldas Oja. 

"Ja ütleme, et kui välisinvesteeringute maht näiteks võib kellelegi huvi pakkuda, kui näiteks välisinvesteeringud riiki väga kiiresti kasvavad mingil perioodil või on välisinvesteeringute positsioon väga paigast ära, siis see võib mõjutada riigi riskihinnanguid. Aga kui seal taga on niisugune üks ettevõte ja analüütikute seas seda teatakse, siis tõenäoliselt keegi oma hinnangut ka väga muutma ei hakka," selgitas ta. 

Oja sõnul on neid ettevõtteid Eestis ilmselt veel, kelle vara liigutamine näitajaid mõjutab, kuid enamasti pole investeeringud nii suured, et statistikas kuidagi välja paistaksid.