Juunis pidurdus ka töötleva tööstuse müügitulu kasv – aasta esimesel poolel suurenes müügitulu küll protsendi võrra, kuid see oli aastataguse kasvuga võrreldes oluliselt nõrgem tulemus, märkis Mertsina.

"Kuigi ekspordist saadud tulu kasv jäi alla Eesti siseturul saadud tulule, oli ekspordi suurema osakaalu tõttu nende mõju müügitulu kasvule üsna sarnane," lisas ta.

Mertsina sõnul ei ole viimaste kvartalite töötleva tööstuse tootmismahu muutus käinud ühte sammu selle majandusharu SKP-s arvestatava lisandväärtusega.

"Esimeses kvartalis oli vaatamata stagneerunud töötleva tööstuse tootmismahule selle lisandväärtuse kasv SKP arvestuses tugev ja andis siis enam kui poole majanduses loodud kogu lisandväärtusest," ütles Mertsina.

Kuigi viimastel kuudel Eesti tööstusettevõtete kindlustunne muutunud ei ole, siis aasta algusega võrreldes näitab see siiski paranemist ning samuti on kindlustunne tublisti tugevam kui aasta tagasi, märkis ta. Näiteks on paranenud hinnang tellimustele ja väljavaade toodangumahu kohta.

"Optimistlikumaks on muutunud ka euroala kui terviku töötleva tööstuse ettevõtted," ütles Mertsina.

Kuigi Euroopa töötlevas tööstuses on näha mõõdukat taastumist, on nõudlus endiselt ebaühtlane ning investeerimisotsuseid mõjutavad jätkuvalt geopoliitilised pinged, kaubanduspiirangud ja ebakindlus maailmamajanduse väljavaadete suhtes.

"Ebakindlus kaubanduspoliitikas ja ettevõtete soov suurendada varusid võimendavad neid mõjusid veelgi. Tollimaksud ja võimalikud uued kaubanduspiirangud on pannud ettevõtteid tootmist ja hankeahelaid ümber korraldama ning importi ettepoole tooma, mis on lisanud logistikasüsteemile täiendavat koormust," lisas Mertsina.

Mertsina sõnul eelistavad Euroopa ettevõtted senisest enam hajutada tarnijaid, suurendada varusid ning tuua osa tootmisest lõppturgudele lähemale, sest see parandab varustuskindlust, kuid tähendab sageli ka kõrgemaid tootmiskulusid.

"Eesti töötlev tööstus tegutseb keskkonnas, kus konkurentsivõime sõltub tootlikkuse ja tööjõukulude kõrval üha rohkem võimest kohaneda kiiresti muutuvate globaalsete tingimustega. Eesti tööstusettevõtete tugevus on paindlikkus, ekspordikogemus ja võime kiiresti kohaneda muutuvate oludega," ütles Mertsina.

"Kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad keskmiselt ligi kaks kolmandikku oma toodangust, sõltub töötleva tööstuse kasv eelkõige sellest, kui kiiresti elavnevad meie peamised eksporditurud ning kui edukalt suudavad ettevõtted suurendada lisandväärtust, investeerida tehnoloogiasse ja leida uusi turge," lisas ta.

Mait Palts soovitab ettevõtetel panustada pikaajalisse strateegiasse

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis, et eksportturgudel saavutavad edu ettevõtted, kes teevad pikemaajalisi plaane ja need ellu viivad.

"Väga palju on enda töö ja sihikindluse taga, kui me vaatame siin ettevõtteid,
kes on just eksporditurgudel aktiivsed ja kes saavad pikaajaliselt panustada ja strateegiliselt seda teevad, on lõpuks sageli edukamad," ütles Palts.

Paltsi sõnul on väiksematel ettevõtetel eksporditurgudele minek keerulisem,
sest see paraku on seotud ka suuremate riskidega. "Seda edu ei näe kindlasti kuudega, vaid sageli alles paari aasta jooksul, sest kõik nõuab ressurssi ja investeerimiskindlust," ütles ta.

Henrik Välja: edu toovad kõrgema väärtusega tooted

Puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja hinnangul aitab ettevõtteid müügiportfellide nihutamine kõrgema väärtusega toodete poole ja läbi selle müügitulude kasvatamine.

Välja märkis, et ettevõtted vajavad konkurentsis püsimiseks vähemalt samaväärset ettevõtluskeskkonda kui nende konkurendid naaberriikides. Tema hinnangul piiravad Eestis kehtivad nõuded puidutööstust rohkem kui lähiriikides, mis suurendab ettevõtete kulusid ja vähendab konkurentsivõimet.

"Eksportturgudel konkureerimiseks ei saa Eesti-sisesed piirangud olla oluliselt ulatuslikumad, kui nad on meie lähiriikides, aga täna need paraku seda siiski on. Eesti riigi sisepoliitikal on väga suur roll mängida, et seda konkurentsivõimet toetada," lisas Välja.

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted 2026. aasta juunis püsivhindades 4,6 protsenti vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Töötlevas tööstuses vähenes tootmine viiendat kuud järjest.