Ukrainasse saabus kolmapäeval lennukitäis Ühendkuningriigi tankitõrjerelvi, mida riik nüüd enesekaitseks kasutada saab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Blinken teatas ka USA täiendava sõjalise abi andmisest Ukrainale 200 miljoni dollari ulatuses.

Ukraina president võttis teate rõõmuga vastu. "See toetus ei kõnele mitte ainult meie strateegilistest plaanidest Ukraina ühinemisel NATO-ga, aga veel olulisemalt meie sõjaväe tasemest, meie sõjaväe varustatusest," ütles Zelenski.

Reedel Genfis Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kohtuva Blinkeni sõnul eelistab USA Vene-Ukraina konfliktis selgelt diplomaatilist lahendust, kuid on valmis ka teistsuguseks asjade käiguks.

"Samal ajal oleme Moskvale selgeks teinud, et kui ta taas valib agressiooni Ukraina vastu, tuleb tal tegemist teha väga tõsiste tagajärgedega ja jällegi, mitte ainult USA poolt, vaid ka riikide poolt kogu Euroopas ja mujalgi," kõneles Blinken.

Pinged Ukraina piiril Venemaaga on USA väga murelikuks muutnud. Muu hulgas avaldasid sealsed eksperdid kartust, et Venemaa viib Valgevenesse ka tuumarelvad Valgevenega peetavate ühisõppuste käigus. Nendega ei hakata hirmutama muidugi mitte enam Ukrainat, vaid juba lääneriike.

Ukraina teema ei olnud kolmapäeval kõne all aga sugugi ainult Ukrainas endas, vaid ka Poola pealinnas Varssavis, kus kohtusid Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja tema Läti ametivend Krišjanis Karinš. Mõlemad reageerisid teravalt Venemaa hiljutistele nõudmistele.

"Erakordselt tähtis on, et meie, EL-i ja NATO partneritena, ütleme väga kindlalt, et mingeid võimalusi NATO põhimõtetest üle sõita ei ole. Kuidas me tegutseme, kuhu oma väed liigutame ja kes meie klubiga liituvad, on ainult NATO otsustada ja seda ei saa ega või keegi väljastpoolt ette kirjutada. Ka on üsna selge, et tegelikult Kreml kardab Ukraina demokraatiat," rääkis Karinš.

Karinši sõnul on lootustandev Saksamaa lubadus peatada gaasijuhtme Nord Stream 2 käikulaskmine osana võimalikest uutest Venemaa vastastest sanktsioonidest.