USA ekspordi regulatsioonid nõuavad, et Balti riigid peavad relvade, nende seas maa-õhk tüüpi rakettide, edasi andmiseks saama USA välisministeeriumilt loa.

Eesti, Läti ja Leedu esitasid taotlused relvade tarnimiseks viimaste nädalate jooksul ja viimane neist sai heakskiidu kolmapäeval, kinnitas USA valitsuse ametnik Politicole.

Leht kirjutas kolmapäeval, et see protsess võib võtta kuid ning lubade saamine on ringlemas Washingtoni bürokraatiamasinas vaatamata sellele, et Joe Bideni administratsiooni ametnike sõnul võib Venemaa juba lähiajal Ukrainat rünnata. Peale loo avaldamist kinnitas riigi valitsuse ametnik, et relvade tarnimine on saanud heakskiidu.

"Me oleme praegu punktis, kus Venemaa võib iga hetk alustada rünnakut Ukrainas," ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki teisipäeval ajakirjanikele.

Politico märgib, et Baltimaad pole mitte üksnes kiirustamas relvade saatmisega Ukrainasse, vaid on küsinud ka NATO jõudude suurendamist oma riikides.

Idaho senaator, väliskomisjoni vabariiklasest liige Jim Risch ütles Politicole, et loodetavasti annab välisministeerium Balti riikidele kiiresti loa relvade Ukrainale tarnimiseks.

"Me ei saa lasta bürokraatial ja status quo'l takistada meid tegemast seda, mida peame, et anda ukrainlastele, mida nad enda kaitsmiseks vajavad," ütles ta.

"Arvestades olukorra kiireloomulisust, peaks Bideni administratsioon leidma poliitilist tahet ning mõtlema välja, kuidas kiiremini neid ekspordilitsentse anda," lisas ta.

USA välisministeerium ei kommenteerinud, kui kaugel litsentside andmisega ollakse, kuid ütles, et kui Venemaa saadab oma sõjaväelased Ukrainasse, siis annab Bideni administratsioon Ukrainale täiendavalt kaitsevahendeid lisaks sellele, mille andmise protsess praegu käimas on. "Me samuti suurendame jõudusid meie NATO idatiiva liitlasriikides," lisas ministeeriumi ametnik.

USA-s toodetud sõjalise varustuse edasi andmine kolmandale osapoolele on keeruline protsess, mis nõuab hinnanguid ja heakskiite mitmelt USA valitsusasutuselt. Samas võib mõnes olukorras olla relvade tarnimine kolmandale osapoolele olla ikkagi kiirem kui näiteks see, kui Washington saadaks relvi sihtriigile otse.

USA välisabi seadus ütleb, et kolmandale osapoolele relvade andmine peab vastama kindlatele standarditele. Stimsoni keskuse analüütik Elias Yousif selgitas, et üks tingimustest on näiteks see, kas USA ise oleks teinud samasuguse relvade tarne.

"Tarniv riik peab ka selgitama, miks nad relvi edasi annavad ning esitama kogu sellega seotud informatsiooni, mis neil on, sealhulgas info relvade saaja kohta," ütles Yousif, märkides, et kogu protsess võtab aega.

"Kui USA valitsus tõesti tahab näha neid Javeline Ukrainas, siis asjad liiguksid kiiresti. USA valitsus teab, kuidas asju kiiresti liigutada kui seda vaja," lisas ta. 

Eesti kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet ütles detsembris ERR-ile, et Eesti tahab saata Ukrainale tankitõrjerelva Javelin rakette ning 122-millimeetriseid haubitsaid, kuid enne lõplikku otsust tuleb luba saada rakettide päritolumaalt USA-lt ning haubitsate kunagistelt omanikelt Soomelt ja Saksamaalt.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas lubas detsembris saata Ukrainale relvi, kuid ta ei täpsustanud siis, milliseid. "See on mitmepoolse kokkuleppe küsimus, sest sellega on seotud mitu riiki, mitte ainult andja ja vastuvõtja, vaid ka tootja ja pakkuja," ütles ta.

Nii Eestil kui ka Leedul on Javelinid olemas ning nad soovivad hakata neid uute versioonide vastu välja vahetama, sest praegused on vananemas.