Esimese kvartali maksutulu laekumine kasvas 16,3 protsenti

Eurod
Eurod Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti esimese kvartali maksutulu oli 2,6 miljardit eurot, mis aastases võrdluses tähendab kasvu 16,3 protsenti. Märtsi maksutulu kasvas veel kiiremini ja selle tõus ületas ka vastava kuu inflatsioonitempo.

Märtsi maksutulu moodustas 825,6 miljonit eurot. Maksutulu kasvas kolmandat kuud järjest ning kasv aastases võrdluses moodustas märtsikuus 21,2 protsenti. Märtsi aastainflatsioon oli 15,6 protsenti.

Esimese kvartali maksutulu suurenemine tulenes eelkõige tarbimismaksude suuremast tasumisest, teatas rahandusministeerium.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus esimeses kvartalis 13,4 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes eelkõige tänu keskmise palga kasvule, mis ulatus 8,4 protsendini, töökohtade arv kasvas 4,6 protsenti.

Võrreldes kriisieelse 2019. aastaga lisandus esimeses kvartalis 10 300 töökohta.

Sektoritest vedas kolme kuu palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (28,8 protsenti), kus eelmise aasta alguses oli veel sügav langus.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas märtsis preemiate toel 13,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga, kolme kuuga ulatub kasv 12,0 protsendini ja eelarvest on täidetud 24,3 protsenti.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa) laekumist mõjutasid esimeses kvartalis tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. Esimeses kvartalis tagastas riik tulumaksu 195 miljonit eurot ehk ligi 10 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal.

Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus 11,9 protsendini.

"Käibemaksu esimese kvartali kiire tasumise kasv tulenes läbi kõrge majandusaktiivsuse ja kahekohalise hinnatõusu, mida hoogustas sõjategevus Ukrainas," teatas rahandusministeerium. Selle aasta esimese kolme kuu tasumine (723 miljonit) ületab 19,6 protsendi ehk 119 miljoni euroga 2021. aasta taset.

Ettevõtete kogukäive kiirenes märtsikuus aastases võrdluses 28,8 protsendini. Sealjuures suurenesid käibed eelkõige kaubanduses, peegeldades piirangutevaba elu ning ministeeriumi hinnangul ka sõja mõju, mis avaldus eraisikute toidukaupade varumises.

Vaatamata uuele kriisile ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg esimeses kvartalis kerkinud, vaid püsis 164 miljoni juures, mis on mullusest tasemest kaheksa protsenti väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2022. aasta esimese kvartali jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ja energeetika, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 30 ja 43 protsenti.

Riigieelarve positsioon märtsis. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Aktsiiside tasumine kasvas esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti, sealjuures vedas kasvu alkoholiaktsiisi 18,8 protsenti suurem tasumine.

Märtsikuu alkoholiaktsiisi tasumisi mõjutas oluliselt meelelahutusasutuste koroonapiirangute kaotamine. Märtsis deklareeriti võrreldes aasta varasemaga üle veerandi võrra rohkem nii kanget alkoholi kui ka õlut ning sarnasel trajektooril liiguvad nii jae- kui ka hulgimüügid.

Kütuseaktsiisi tasumine kasvas esimeses kvartalis 4,8 protsenti ja märtsis 15,8 protsenti, olles esimese kvartali kuudest kiireima kasvuga ning seda vaatamata väga suurele mootorikütuste hindade tõusule.

Bensiini jaehind kasvas märtsis 38,3 protsenti ja samas suurenes ka müük 13,9 protsenti võrreldes aastataguse ajaga, teatas rahandusministeerium. Sarnaselt alkoholiga mõjutas ka bensiini märtsikuu suurt kasvu eelmise aasta madal tase.

Diislikütuse jaehinna kasv kiirenes märtsis koguni 53,2 protsendini ning müük suurenes 9,7 protsenti. Diislikütuse tarbimisele andis märtsis hoogu ka suurenenud inimeste ja kaupade vedu Eesti-Poola suunal.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: