Igor Krupenski: kas energiakandjate hinnaralli jätkub?
Maagaas on kallinenud aastaga umbes viis korda, kaugkütte maksumus pealinnas on kahekordistunud ning elektrihinnad on kõikunud väga suurtes piirides. Igor Krupenski kirjutab, mis seda põhjustas ning mida on oodata sügiseks.
Kui vaadata ajalukku, siis oleme paraku harjunud energiakandjate madala maksumusega. Eesti elamufond on suhteliselt vana, meil on väga palju hooneid, mis on ehitatud NSVL-i ajal ning kui ehitisi pole vahepeal rekonstrueeritud, on nende soojuskaod suured. Samal ajal saab hoone korraliku renoveerimise puhul (piirnevate konstruktsioonide soojustamine, küttesüsteemi ja soojussõlme rekonstrueerimine) küttearveid märkimisväärselt vähendada.
Vaid 14 aastat tagasi toodeti soojust Tallinna kaugküttevõrku (pikkus ca 500 kilomeetrit) vaid maagaasi kasutavate katlamajades ja elektrijaamades ehk terve pealinna kütteenergia toodeti gaasist.
Vahepeal on toimunud suured muudatused: on juurutatud kolm puiduhakke koostootmisjaama (ehk jaam, mille väljundiks on elektrienergia ja soojusenergia) ning ka üks prügipõletusplokk (Irus). Nüüd kasutatakse maagaasi pealinna soojusenergia tootmiseks vaid tipukoormuse katmiseks ehk ajal, mil puiduhakke ja olmejäätmete baasil toodetud energiast ei piisa.
Vaatamata sellele viis maagaasi hinna väga järsk tõus selleni, et Tallinnas on kaugküte nüüd peaaegu kaks korda kallim võrreldes aasta taguse olukorraga.
Mida saame teha selleks, et maagaasi hinnaralli ei mõjutaks tarbijate küttearveid? Võimalusi on. Näiteks saaksime juurutada soojuspumpasid, mis kasutaksid kas reovee või merevee soojust, asukohaks on Paljassaare ning Linnahalli piirkond.
Miks aga on läinud kallimaks ka elektrienergia? Vaatamata sellele, et me ei tooda Eestis elektrienergiat maagaasi baasil - kuigi selleks on olemas valmidus Iru Elektrijaamas ning Kiisa reservelektrijaamas -, oleme ühendatud elektri ülekandevõrgu abil teiste riikidega (Soomega ja Lätiga).
Soomega oleme ühendatud ühegigavatise läbilaskevõimega elektrikaablitega ning sama võimsusega on ühendatud kõige lõunapoolsem Balti riik Leedu Rootsiga. Suure elektri tarbimise koormuse korral, talvisel perioodil, käivitatakse Leedus elektrienergia tootmiseks maagaasi elektrijaamad ning see energia jõuabki meie piirkonda. Seega mõjutab maagaasi maksumuse suurenemine mõjutab otseselt ka elektrienergia maksumust.
Mis oleks lahendus? Saaksime näiteks ehitada suure võimsusega avamere tuuleparke, nende baasil toodetud elektrienergia on kindlasti konkurentsivõimeline.
Toimetaja: Kaupo Meiel