"Eesti vajab praegusel hetkel rohkem kui kunagi varem toimivat ning ühistel väärtushinnangutel põhinevat valitsust. Julgeolekuolukord Euroopas ei anna mulle peaministrina mingit võimalust jätkata koostööd Keskerakonnaga, mis oma sisemise lõhestatuse taustal ei ole võimeline seadma Eesti huvisid kõrgemale oma erakonna ja selle erinevate tiibade huvidest," ütles Kallas.

Kallas rääkis, et tema jaoks oli otsustavaks Keskerakonna ja EKRE häältega kolmapäeval riigikogus valitsuse alushariduse eelnõu tagasilükkamine.

"Ma uskusin, et 24. veebruar ja Venemaa poolt toimepandav genotsiid Ukrainas on avanud kõigi riigikogu erakondade silmad sellele, kui tähtis on Eesti iseseisvusele meie ühtne arusaam ohtudest, mis meid varitsevad Venemaa naabruses asuva riigina. Paraku selgus üleeile, et riigikogus on kaks erakonda, mis isegi praeguses olukorras ei suuda end kokku võtta ja seista selle eest, et meie iseseisvus ja põhiseaduslikud väärtused oleks kaitstud," lausus Kallas.

"Peaministriks saades tõotasin pühendada oma jõu Eesti rahva tuleviku kindlustamisele. Seda tulevikku ei kindlusta me ainult sõjaliste kulutuste suurendamisega, vaid eelkõige meie rahva ühtsuse ja vankumatu tahtega oma iseseisvust kaitsta. Selle eelduseks ning alustalaks on eesti keele oskus. Olukorras, kus Keskerakond töötab valitsuses aktiivselt Eesti jaoks kõige olulisemate põhiväärtuste vastu, ei saa me nendega koostööd enam jätkata," lisas ta. 

"Kui siia juurde panna veel fakt, et ühelgi Keskerakonna ministril peale Kristian Jaani ja Eva-Maria Liimetsa pole NATO saladuse lube, siis sõjaajal on sellise ministrite koosseisuga valitsemine võimatu. Seetõttu seadustasin olukorra, mis on tegelikult juba kaua kehtinud ja viisin Kadriorgu Keskerakonna ministrite ametist vabastamise ettepanekud," märkis Kallas. 

Kallas ütles ERR-ile, et ei esitanud ise tagasiastumise avaldust, sest lähiajal on kaks Eesti julgeolekule väga olulist kohtumist, kus peaminister peab osalema. Kallas pidas silmas esmaspäevast kohtumist Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga ja teisipäevast kohtumist Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga.

"Kui me saame valitsuskoalitsiooni kokku lepitud, siis ma olen valmis ka tagasi astuma ja tegema seda põhiseaduspäraselt," lausus Kallas.

Kallas välistas võimaliku valitsuskoalitsiooni moodustamise EKRE-ga.

"Ma tõesti loodan, et Isamaa, kellel on praegu laual sisuliselt kolm valikut, kas minna opositsiooni, teha valitsus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega või teha valitsus koos Keskerakonna ja EKRE-ga, valib selle variandi, et nad meie läbirääkimiste käigus me jõuame ühistele positsioonidele. Mina näen siin väga suurt ühisosa just eestikeelse hariduse osas. See oleks selge asi, mille me saaks enne valimisi ära teha," ütles Kallas.

Reformierakond teeb ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi Isamaale ja SDE-le

Kallas rääkis, et on teinud ettepaneku alustada uue koalitsiooni kõnelusi Isamaale ja sotsiaaldemokraatidele. "Seniks, kuni uut koalitsiooni ei ole, jätkavad allesjäänud ministrid vastavalt ministrite asendamise korrale. Eesti vajab stabiilset valitsust, kes saab tegeleda riigi ees seisvate suurte väljakutsetega."

Reedel kogunenud Reformierakonna juhatus teatas kell neli, et otsustas teha Isamaale ja sotsiaaldemokraatidele ametliku ettepaneku alustada läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks.

Juhatus nimetas läbirääkimisdelegatsiooni, kuhu kuuluvad Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus, Jürgen Ligi, Timo Suslov, Mart Võrklaev, Gerrit Mäesalu, Valdo Randpere ja Erkki Keldo. 

"Juhatuse üksmeelne otsus oli, et praeguses ärevas julgeolekuolukorras ei saa Eesti lubada endale mittetöötavat valitsust. Seetõttu soovime moodustada uue valitsuskoalitsiooni Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, kellega näeme ühisosa eestikeelsele haridusele kiiremas üleminekus, Euroopa-meelses välispoliitikas ja inimeste toimetuleku toetamises heitlikes majandustingimustes," ütles Kallas.

Presidendi kantselei teatas reedel kella kolme ajal, et president Alar Karis vabastas peaministri ettepanekul Keskerakonna ministrid ametist.

Presidendi otsusega on ametist vabastatud keskkonnaminister Erki Savisaar, kultuuriminister Tiit Terik, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Ametist vabastatud ministrite asendused

Peale Keskerakonna ministrite ametist vabastamist asendavad neid uue koalitsiooni moodustamiseni Reformierakonna ministrid vastavalt senisele ministrite asendamise korrale.

Kehtiva korra järgi asendab riigihalduse minister Jaak Aabi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning tervise- ja tööminister Tanel Kiike asendab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Välisminister Eva-Maria Liimetsa asendab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, siseminister Kristjan Jaanit kaitseminister Kalle Laanet, keskkonnaminister Erki Savisaart maaeluminister Urmas Kruuse ja kultuuriminister Tiit Terikut haridus- ja teadusminister Liina Kersna.