Ansip ütles ERR-ile, et Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliidu lagunemises vaid ühte süüdlast pole.

"Tagantjärele targutades võiks öelda, et õigus oli neil, kes ütlesid, et seda koalitsiooni poleks pidanud üldse looma. Oleks pidanud tegema koalitsiooni Reformierakonna, Isamaa ja sotsidega. Aga see on tagantjärele targutus ja sel pole mitte mingit väärtust," sõnas Ansip.

Ansip lisas, et ta ei arva, et praeguse kriisi lõppfaasis oleks pidanud Reformierakond olema Keskerakonna suhtes paindlikum. Ansipi sõnul oleks pidanud Reformierakond olema valitsuspartneri suhtes palju nõudlikum koalitsiooni alguspäevadel.

"Mul on piinlik vaadata, kuidas Tanel Kiik ronib televiisorisse "Aktuaalsesse kaamerasse" ja teeb Keskerakonna nimel teatavaks, et nemad on otsustanud hakata koos EKRE-ga koalitsiooni moodustama. EKRE on sõimanud ja alandanud Tanel Kiike nii, kuidas on osanud. Tuleb tunnistada, et muidugi põhjusega – ega koroonakriisi ohjamisega Tanel Kiik selgelt hakkama ei saanud. Kiik oleks pidanud Eesti kõrge liigsuremuse eest võtma poliitilise vastutuse. Aga mingi väärikus peaks inimesel olema. Aga Tanel Kiigel seda pole – tema ronib televiisorisse ja kuulutab, et peaks tegema koalitsiooni EKRE-ga."

Ansip ütles, et ta ei mõista, mille arvelt plaanivad teised erakonnad kinni maksta kõik need kallid lubadused, mida nad vastu valimisi tahaks ellu viia.

"Jüri Ratase kohta tuleks öelda, et ta pole kunagi osanud raha lugeda. Kahel aastal jäi aktsiisidena ja aktsiisikaupadele rehkendatuna käibemaksu laekumata 357 miljonit eurot. See on tohutu suur summa. Kõik mäletavad viinarallit Lätti, aga vastutajaid ei ole kusagilt leida. 357 miljonit läks, nagu kits oleks sabaga löönud ja tundub, et rahvas ei heida seda ka Jüri Ratasele kuidagi ette. Ja siis tekibki tunne, et riigi rahakott on põhjatu. Aga riik saab ümber jaotada vaid seda, mida töökad maksumaksjad riigikassasse maksudena on andnud."

Ansip lisas, et ta ei näe, et praegusel sõja ajal, kus tuleb raha panna riigikaitsesse, jagataks ohtralt toetusi.

"Nii vasakule ja paremale ja suisa lausaliselt, mitte aga neile, kes seda toetust tõepoolest vajavad. Ma tean, et see pole populaarne öelda, et rahakott pole põhjatu. Lausaliste toetuste lubadused teevad märksa rohkem kahju kui ainult rahalist. Nad tekitavad tunde, et riik on midagi inimestest eraldiseisvat, kõikvõimas ja pruugib ainult nõuda, kui riigilt tulebki raha."

Ansipi sõnul pole Reformierakond mitte kunagi öelnud, et nad on lastetoetuste tõstmise vastu, kuid otsuseid tuleb teha riigi võimalusi arvestades.

Opositsiooni minekuga Ansip Reformierakonnal kiirustada ei soovita. Ta meenutas, et ka 2009. aasta maist kuni 2011. aasta valimisteni oli Eestis vähemusvalitsus.

"Ka siis oli vajadus kärpida eelarve kulutusi ja kärpisime kolmekesi koos ehk Reformierakond, Isamaa ja sotsid. Ja kui sotsid enam ei suutnud, siis nemad lahkusid valitsusest ja edasi jätkasime kahekesi vähemusvalitsusena. Vähemusvalitsus tähendab, et peaminister, ministrid ja riigikogu liikmed peavad rohkem rahvale rääkima, miks just seesugune otsus on rahvale hea ja teistsugune mitte. Ja kui rahvas seda mõistab, siis alati on võimalik leida opositsiooni hulgast valitsusele toetust."

Ta meenutas, et ka 2009. aastal oli neid, kes nõudsid, et riik võtaks kärpimise asemel laenu, aga tema juhitud valitsus leidis teised viisid.

"Laen ei ole patt, seda tuleb vajadusel võtta, aga vastutustundlikult võtta. Laenu võtmise õige aeg ongi kriisi ajal, mitte headel aegadel. Headel aegadel tuleb reserve koguda. Aga paraku tuleb tunnistada, et Jüri Ratase valitsused sellega ei tegelenud. Nad mõtlesid, et hea elu kestab igavesti, aga ei kesta."

Ansip resümeeris, et kui Reformierakond otsustaks siiski opositsiooni minna, siis võrduks see allaandmisega ja see tooks ka Eestile kahju, sest võimule saaksid tema sõnul need, kes on näidanud end riigi raha laristajana ja koroonakriisi saamatu ohjeldajana.