EKRE juhatus arutab teisipäeva õhtupoolikul, mida vastata Keskerakonna kutsele moodustada uuesti kolmikvalitsus, kuhu kuuluks lisaks ka Isamaa. Helme selgitas, et juhatus annab talle ilmselt volituse konsultatsioonidele minekuks ning teemad, mida erakond tähtsaks peab.

Helme sõnul on EKRE jaoks kolm-neli tähtsat teemat, mida konsultatsioonidel läbi rääkida. Üks teema on elukalliduse tõus.

"Eelkõige me räägime energiahindadest, aga ka kõik muud, toiduhinnad ja kütusehinnad. Selle hinnatõusuga võitlemine. Siin ma arvan, on mitut asja võimalik teha. On võimalik osasid hindu alla saada, näiteks elektri hinda. On võimalik maksualandustega ka näiteks kütusehindu alla saada. Ja võib üldiselt arvata, et ka osade hindade puhul lihtsalt tuleb tegeleda ka toimetuleku toetamisega," selgitas ta.

Hindu aitaks tema sõnul alla tuua tarbimismaksude langetus. "Meie jaoks on olnud oluline, et me tarbimismakse langetame. Sellel on kohene efekt inimeste aitamiseks. See on tegelikult tõhusam kui mingite toetuste tegemine. Sest ärme unusta, kui me teeme inimestele toetusi, siis need inimesed maksavad need toetused ju edasi energiafirmadele. Ehk me läbi inimeste rahastame riigieelarvest niigi rikkaid energiafirmasid. Ma ei pea seda mõistlikuks. Parem ikkagi hindu alla tuua," rääkis ta.

"Aga missugused on konkreetsed lahendused? Käibemaks on üks võimalus, aktsiisid on teine võimalus. Mõlemat tegelikult tuleks langetada, aga ma ei hakka praegu mingeid jooni maha tõmbama, et nii palju ja neid asju. See on läbirääkimiste koht," lisas ta.

EKRE võtab konsultatsioonidel üles ka immigratsiooni teema. "Eelmine valitsus radikaalselt lõdvendas Eesti immigratsioonisüsteemi. Meie soovime ikkagi, et Eesti immigratsioonisüsteem oleks karm ja range ja seda peab kindlasti tegema kiiresti, sest sisserännet tagasi pöörata on väga raske," ütles Helme.

Helme sooviks rangelt piirata sõjapõgenike vastuvõtmist Eestis. "Eesti võimekus vastu võtta ja aidata sõjapõgenikke on tegelikult ammu ammendunud. Seda karjuvad meile omavalitsused, seda karjub meile riigieelarve, seda karjub meile haridussüsteem ja meditsiinisüsteem. Selgelt on siin vaja hoopis teistsugust lähenemist," ütles ta.

"Eesti on võtnud kõikidest maailma riikidest, välja arvatud Poola ja Ungari, kes on piiririigid, rohkem inimesi vastu per capita. Nii et ma arvan, et meil ei ole mingit põhjust siin öelda, et tulgu kõik, kes tahavad. Ei pea. Meie meelest peame seda voolu sealt väga rangelt piirama. Ja meie meelest me peame osadel inimestel, kes on Eestisse jõudnud, kas aitama tagasi saada või võib-olla ka mõnda teise riiki edasi minna. See kogus, mis meile on jõudnud, ei ole meie riigile tegelikult jõukohane," selgitas ta.

Lisaks on EKRE jaoks tähtis rahvusküsimus. "Eesti keele kaitsmine. Siin on hästi palju libauudiseid õhus olnud, kuidas me lasime põhja mingi lasteaedade eestikeelestamise seaduseelnõu. Tegelikult oli see vastupidi. Seaduseelnõu, mis võimaldas tänased eestikeelsed lasteaiad teha kakskeelseks, meie jaoks ei kõlba lihtsalt. Eesti keele positsioonide tugevdamine on ülivajalik, eriti arvestades praegust suurt sisserännet. Ja kogu rahvusriigi idee kaitsmine," rääkis Helme.

Helme ütles, et eestikeelsele haridusele ülemineku küsimuses on EKRE ja Isamaa ühel arvamusel, aga see küsimus on keeruline Keskerakonna jaoks. Ta usub, et koalitsioonikõnelustel oleks võimalik eestikeelsele haridusele üleminekus siiski kokku leppida.

Neljandana märkis Helme ära põhivabaduste küsimuse. "Neljas teema, mille ma ka ära markeeriks, eriti, kui me vaatame eelmisel nädalal tulnud kohtuotsust kogu senise koroonarežiimi ebaseaduslikkuse kohta, on ikkagi põhivabaduste, põhiõiguste kaitse, millest eelmine valitsus tanksaabastega üle rullis. Meie jaoks on see ülioluline, et meil siin mingisugust hiilivat totalitarismi ei kehtestataks, mida meil Kaja Kallas oma koroonarežiimiga tegi," lisas EKRE esimees.

Abielureferendum, mida EKRE eelmise valitsuse ajal korraldada soovis, on Helme sõnul lahtine. "Kindlasti ma tahan teada, mis saab edasi kogu traditsioonilise abielu kaitsmise temaatikast, sest see on üks asi, mis meile oli tähtis ja mis ka jäi ära eelmisel valitsusel. Aga ma saan ka aru sellest, et me ei lähe tagasi eelmise koalitsioonilepingu juurde, me hakkame otsast peale kokku leppima. Asjaolud on vahepeal muutunud, teemad, mis meile peale suruvad, on muutunud. Aga ma tahan siis teada, et kui me referendumit ei tee, mis need teised asjad on, millega me kaitseme traditsioonilist abielu ja normaalset mehe ja naise vahelist suhet," selgitas ta.

Suurim takistus, mis võib n-ö vana koalitsiooni tagasitulekut nurjata, on Helme hinnangul see, et praegused opositsioonierakonnad ei kibele üheksa kuud enne valimisi valitsusse.

"See seis, mis meil siiani oli, töötas meie kasuks. Meil oli teovõimetu valitsus, mis enne valimisi oleks kindlasti veel rohkem ebapopulaarsemaks muutunud ja see oleks kindlasti aidanud meil järgmistel valimistel head tulemust saavutada. Aga meie mure on see, et kui Reformierakond jätkab, kas või üksi vähemusvalitsusena, siis see kuri, mida nad teevad Eestile selle üheksa kuuga, on mõõtmatu ja seda tagasi pöörata on hirmus raske," rääkis ta.

"Me tahame asju ära teha, muidugi. Meil ei ole mõtet lihtsalt niisama minna valitsusse, et tüürida edasi sellel kursil, mille panid paika kaks suurt liberaalset erakonda Eestis. Kurss peab ka muutuma. Kui kurss ei muutu, siis ei ole mõtet."