Mulgi vald sukeldus meditsiiniärisse, sest muud ei jäänud üle. Neli aastat olid kõik perearstikonkursid luhtunud ja seda hoolimata valla pakutud sõidu- ja sisseelamistoetusest ning arstikabinetist, kus oli olemas kõik peale tohtri.

"Seadus võimaldab ka seda, et perearstikeskuse või nimistu pidaja saab olla ka omavalitsus. Seda teed me läksime, kuna olime jõudnud nende aastatega siia punkti, et 1. juulil käesoleval aastal, kui me ise ei oleks initsiatiivi võtnud, siis oleks 3500 inimest Mulgi vallas olnud perearstita," selgitas vallavanem Imre Jugomäe.

Mulgid pole ainsad, kes perearsti saamiseks oma firma lõid. Üks vallafirma tegutseb juba Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning sügisel peaks see tööle hakkama Jõgevamaal Palamusel. Arst Abja-Paluojja aga saadi pärast märtsikuist kohtumist noorte perearstide seltsiga. Paar päeva hiljem võttis tohter ise vallaga ühendust.

"Sealt kohtumiselt jäi kokkuvõtvalt öeldes kõlama see, et kui minna meditsiini õppima, siis perearstindus on selline valik, kus on kõige rohkem töökohustusi ja kõige väiksem töötasu," ütles Jugomäe.

Seni on riik maksnud väiksematesse kohtadesse tööle minevale tohtrile 15 000 eurot lähtetoetust. Jugomäe sõnul tuli noorte arstidega jutuks, et kui praegune summa kohustusliku viie aasta peale ära jagada, siis on see vaid 200 eurot lisatasu ühes kuus ja see pole kuigi motiveeriv lisatasu. Nüüd võib alustaja perearst saada toetust kuni 45 000 eurot.

"Uue määruse järgi on nüüd kolm korda 15 000 eurot võimalik taotleda, mitte et ta oleks kolmekordne summa, aga see on vajaduspõhine ja see sõltub palju sellest, kuhu see perearst tööle läheb," selgitas haigekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialist Maarika Liivamäe.

Lisaks senisest suuremast lähtetoetusest peaks tohtrite leidmist muutma hõlpsamaks uutmoodi värbamismudel. Juulikuust selle ülesande endale saanud haigekassa tahab hakata tudengeid värbama juba residentuuri esimesel aastal.

"Kindlasti on hea, et seda värbamispoliitikat täiendatakse. Tegelikkuses on praegu olukord niimoodi, et isegi kui peremeditsiiniresident või residentuuri lõpetaja tahaks valida endale maapiirkonda, kus töötada, siis ta sageli ei leia seda maapiirkonda üles, sest ta ei tea, kus on algavad konkursid tulemas, kus on perearst, kes mõtleb minna pensionile ja jääb n-ö kontakt saamata," rääkis Noorte Perearstide Seltsi juhatuse liige Anu Parvelo.

Parvelo sõnul on lähtetoetuse tõusust abi, kuid sellest ei piisa. Näiteks võiks olla lähtetoetus ka pereõdedele. Ka võiks nimistu ülevõtmine olla senisest lihtsam.

Tänavu laekus perearsti residentuuri 40 kohale 33 avaldust ning tuleb korraldada järelkonkurss.