Perearsti otsitakse konkursiga Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Jõhvi vallas, Kehtna vallas, Tõrva vallas, Mulgi vallas, Viljandi linnas ja vallas ning uuele nimistule Viimsi vallas. Kokku on neis nimistutes ilma Viimsita ligi 12 600 inimest.

Teisipäevase seisuga on Eesti 785-st perearsti nimistust ajutine asendaja 54 nimistul. Seega ei ole ole keegi otseselt ilma perearstita. Siiski leiavad arstid ise, et asendusprobleem on lahendamata või et lahendus ei ole mõjukas.

Noori perearste ei tule piisavalt juurde 

Tervishoiutöötajate puudus, eriti maapiirkondades on olnud terav probleem juba aastaid. Terviseameti andmetel on praegu enim ajutisi asendajaid Lääne-Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal ja Valgamaal. 

Valgamaal töötav 20-aastase perearstikogemusega Katrin Palover ütles ERR-ile, et peamine põhjus, miks noori perearste juurde ei tule, on väliskonkurents. "Noor inimene pigem läheb Põhja-Soome ja võtab seal seitsme valve eest 5000–6000 eurot."

Palover rääkis, kuidas noored kardavad perearstiametit ning et neil ei ole mingit stiimulit Eestisse jääda. "Perearst on enamasti kas osaühing või FIE, mis tähendab, et vahel peab kõik toolist põrandalapini ise ostma," ütles Palover. "Sul on viis töökohta: sa oled autojuht, sa oled raamatupidaja, ettevõtja, arst ja vahel pereõde ka. Sul on väga suur vastutus ja ega eriti keegi sulle aitäh ei ütle."

Ligi 2000 inimesega nimistu perearst Palover rääkis inimeste pahameelest, kui nad avastavad, et nendega tegeleb asendusarst, sest nende oma perearst on puhkusel.

Perearstide väljaõppe probleemid

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja peremeditsiini residentuuri üldjuhendaja Ruth Kalda sõnul on perearstipõud tekkinud sellest, et kunagi võeti neid residentuuri vastu väga vähe ja puudujääki ei suudeta tasa teha. Lisaks lahkuvad üle 65-aastaseid perearstid töölt ning noored järjepidevalt ei lõpeta. Seega on sotsiaalministeerium suurendanud residentuurikohtade arvu 40 inimeseni.

Kalda sõnul on perearstindus suurim eriala: "Kui teistele erialadele võetakse üks või kaks või kolm, siis perearstindusse astub kuskil 34–35." Järelikult ei ole probleem tahtjate puudumises.

Tartu Ülikooli 360 ainepunkti mahuga arstiteaduse õpingud kestavad kuus aastat. Nendest keskenduvad perearstiteadusele kaks kursust, mille maht on kokku seitse ainepunkti. Lisaks õpetatakse kahes aines ka patsientidega suhtlemist, seitsme ainepunkti väärtuses. Need aga ei õpeta perearste ennast majandama.

Katrin Paloveri sõnul töötab üle Eesti arste, kes ei ole oma nimistuga hakkama saanud. "See ei ole õige. Arste peaks koolitama algusest peale, rääkida läbi raamatupidamine jne. Nii tahaks palju rohkem inimesi perearstiks hakata, sest palk on ju tegelikult kõrgem kui haigla alluvuses töötaval arstil."

25 aastat Tartus perearsti ametit pidanud Vivian Alles ütles, et tema delegeerib oma meditsiinivälised ülesanded, nagu raamatupidamise ja asjaajamise teistele.

"Kui sa ei taha sellega ise tegeleda, siis leia keegi, kes seda teeb." Tema sõnul ei ole neid inimesi alati kerge leida, aga mingi lahenduse ikka leiab.

Õppesse tuleks lisada äritegevusega seonduv

Allese arvates peavad noored enne perearstinduse valimist teadma, mis see amet endast kujutab.

"Praeguse õppe juures on aeg perearstikeskuses ütlemata lühike. Soomes istub tulevane perearstihakatis üheksa kuud perearstikeskuses. Selle ajaga saab noorele arstile töö selgeks ning ta omandab laia teadmistebaasi kogu meditsiinis, silmahaigustest immunoloogiani. Nii näevad nad, kui põnev see eriala tegelikult on – alati raske, aga nii huvitav," rääkis Alles, "Mida rohkem nähakse reaalset tööd, seda suurem on tõenäosus, et valitakse see eriala."

Ka ise perearstina töötava Ruth Kalda sõnul võivad noored arstid ettevõtluse aspekti taha takerduda, eriti kui töötada üksi, mitte perearstikeskuses, kus administratiivse ja finantstöö teeb ära konkreetne inimene. Kalda arvates võiks ülikoolis perearstindust rohkem olla ja seda diplomieelses õppes. Aga küsimus on, mis aineid suurendada ja mille arvelt. 

Kalda rääkis ülikooli plaanidest hakata tegema koostööd majandusteaduskonnaga, et mahutada perearstiõppesse selliseid oskusi, nagu äritegevuse püstipanemine ja finants. Samuti tahab Tartu Ülikool praktikasse kaasata perearste, kes juba tegutsevad ettevõtjatena. 

Perearsti auto pakiruumis on kogu ta elu

Katrin Paloveri sõnul on patsientidel õigus arste kritiseerida ning nende otsuseid vaidlustada. Tihti saabub patsient kirurgi juurest ning asub perearsti küsimustega pommitama, põhjuseks kartus kirurgilt otse uurida.

Varem laste- ja kõrvaarstina töötanud Palover lisas, et perearste ei tunnustata nii nagu erialaarste. "Oleme laia profiiliga spetsialistid. Auto pagasnik on vahel kogu su elu, võibolla pead ükspäev minema aparaadiga koduvisiidile ja tegema seal südamefilmi. Perearst peab olema kõik kirurgid kokku, et üldse diagnoos panna, alles siis saab saata konkreetse arsti juurde."

Perearsti tööülesanded ongi äärmiselt varieeruvad.

"Perearstindus on pisut nagu erakorraline meditsiin, aga mida erakorralises meditsiinis ei ole, on järjepidev ennetustöö," rääkis Ruth Kalda. "Perearst vastutab patsiendi eest tervikuna, näiteks tuleb kroonilisi haigeid järjepidevalt jälgida, mitte ainult konkreetse episoodi vältel."

Kalda lisas, et kuna erialal on enamuses naised, kes tihti residentuuri jooksul lapsega koju jäävad, ei taha nad kohe pärast lõpetamist endale nimistut võtta. See nõuab väga suurt vastutust ja palju kodust äraolekut. Seega võtavad perearstid endale nimistud alles hilisemal karjäärietapil.