Eestis haiglahooneid jagub, aga napib nii patsiente kui arste. Suurem on see probleem Jõgeva, Valga, Põlva, Lääne- ja Järvamaa haiglates, mille teeninduspiirkonnas elab alla 20 000 inimese.

"Kui me vaatame, analüüsisime, kui palju inimesi valve ajal pöörduvad nendesse haiglatesse, siis see on vaevalt 10, 15, 20 inimest. Kui me peame hoidma seal valves neli spetsialisti pluss kogu meeskonna, siis tundub, et see ei ole väga otstarbekas," rääkis haiglavõrgu arengukava koostaja Jaanus Pikani.

Ühelt poolt napib haiglatel raha, sest haigekassa maksab tehtud töö eest, teisalt ei suudeta endale leida personali.

Pikani sõnul on tööjõukulud seal märksa suuremad, kuna nad peavad personalile maksma kõrgemat palka. Seetõttu soovitab arengukava neis haiglates esialgu vähendada valvete ulatust.

"Me soovitame jätta nendesse esialgu ainult sisehaiguste valve ja paralleelselt parandada kiirabiteenuse võimekust. Et need inimesed, kellel on vaja ägedas haigusfaasis või erakorraliselt abi, transporditakse lähimasse keskhaiglasse," sõnas Pikani.

Kaugemas tulevikus võiks tekkida kogukonnahaiglad, mis oleks mõeldud ägenevate krooniliste haigete raviks ja mis oleks osaks perearstisüsteemist.

Pikani sõnul on nende haiglate loomiseni veel pikk tee, sest perearstid pole võimelised praegu seda rolli enda kanda võtma. Kogukonnahaiglate süsteemi loomiseks kuluks vähemalt kümme aastat.

"Mitte ainult Haapsalus või Põlvas, vaid ka Tallinnas, sest ka seal on samasugune probleem, kus haiglates on küllalt palju neid haigeid, kes ei peaks seal olema," rääkis Pikani.

Läänemaa haigla juhi Edvard Garderi sõnul on üldsusele on jäänud mulje, et meditsiinipersonali nappus on maakonnahaiglate mure, tegelikult on see ka suurhaiglates terav probleem, sest vahepealsetel aastatel läks suur hulk arste võõrsile tööle. Aastani 2040 ulatuvate plaanide tegemise asemel on haiglajuhi hinnangul olulisem akuutse kriisi lahendamine.

"Probleemid, mida me peame lahendama on sellised, mis leiavad aset lähima viie aasta jooksul. Täiesti võimalik, et lähima kahe-kolme, maksimaalselt viie aasta jooksul peavad mõned väikehaiglad hakkama uksi sulgema," ütles Garder.

Üks lahendus oleks hakata palkama meedikuid välismaalt, kuid selleks pole Garderi hinnangul Eesti meditsiinisüsteem valmis, kuigi Ida-Virumaal on seda soovitud teha.

"Teine variant on hambad ristis kannatada ja teha olemasoleva personaliga nii palju ületunnitööd kui vaja, kuni kasvab uus põlvkond peale," ütles Garder.