Sotsiaalministeeriumi tellitud haiglavõrgu arengu raporti koostanud ekspertgrupi juhi Jaanus Pikani sõnul mõjutab Eesti haiglavõrgu tulevikku kõige enam rahvastiku vananemine.

"Võtsime aluseks statistikaameti prognoosi, millest tuleb välja, et Eesti elanikkond vananeb. Kui meil praegu on üle 60-aastaseid inimesi 20 protsenti rahvastikust, siis aastaks 2040 tõuseb see 26 protsendini ehk 60 000 inimese võrra 330 000 ringi. Samuti väheneb rahvastik mõne protsendi võrra ja inimesed siirduvad elama Harjumaale ja Tallinnasse. Mujal Eestis rahvastik väheneb, Ida-Virus kõige markantsemalt. Sellest tingitult peame vaatama, kus peab olema tervishoiuteenuse ressurss," rääkis Pikani.

Olulise tingimusena toovad eksperdid raportis välja, et paljud kroonilised haigused või enam levinud haigused, nagu südamehaigused, vähk, silmahaigused, on vanusega seotud ja see mõjutab ka nende ravi iseloomu. "Kui inimesed saavad vanemaks, siis neil haigestumus kasvab ja inimestel on ka mitu kroonilist haigust korraga. Tänapäeval annab ka vähiravi tervenemist, aga see toob kaasa, et nii saab inimene elu jooksul mitu pahaloomulist kasvajat läbi põdeda. Vanusega kaasnevaid haigusi ei pea aga alati ravima just haiglas," rõhutas Pikani.

"Seetõttu on meie töögrupi järeldus, et tänu haigestumise muutumisele, peame võtma eesmärgiks, et suurendaksime võimekust inimeste abistamiseks väljaspool haiglat. Nii teevad ka paljud arenenud riigid Euroopas," selgitas Pikani.

Seega prognoosivad eksperdid haiglate voodikohtade vähenemist 2040. aastaks 2000 koha võrra võrreldes 2018. aastaga. Vastavalt elanikkonna vananemisele ja vähenemisele muutub aastaks 2040 ka meditsiinitöötajate erialane profiil: näiteks väheneb vajadus lastearstide järele, kelle arv kahaneb 18 protsendi võrra, samal ajal kui vähiraviarstide arv tõuseb 14 protsenti. 

Tallinna haigla probleeme ei lahendaks

Eksperdid pakuvad välja kogukonnahaigla mudeli. "Paljudes riikides on see juba rakendatud. See on haigla, kus perearstid saavad ajutiselt hospitaliseerida patsiente, kes vajavad ravi mingi kroonilise haiguse ägenemise puhul. Selleks tuleb muidugi perearstide võimekust ja arvu kasvatada," sõnas Pikani.

Perearstide võimekuse tõstmiseks tasemele, kus nad suudaksid esmatasandi arstiabi koordineerida, kulub aga vähemalt kümmekond või enamgi aastat, kirjutatakse raportis.

Inimeste tõhusamaks ravimiseks peaks Eesti arendama ka terviseandmete digitaalset baasi. "Täna pole kliinilised andmed standardiseeritud, et arvutid saaksid neid töödelda. Samuti pole nad kättesaadavad reaalajas," nentis Pikani.

Viimasel ajal kirgi kütnud Tallinna haigla teemat raport otseselt ei puuduta, aga Pikani leidis, et kuna Eesti tervishoiu oodatavad valupunktid on seotud väljaspool haiglat ravitavate haigustega, siis Tallinnasse uue haigla rajamine siin ei aitaks.

"Tänased Tallinna haiglate hooned on üldiselt kaasaegselt renoveeritud, aga kui saame valida, kas investeerime perearstisüsteemi arendamisse ja digilahendustesse või betooni, siis meie soovitus on ikkagi esimesena mainitud variant. Haiglatesse tuleb ka tulevikus investeerida, aga kui vaatame kõnealust massiivset investeeringut, siis tuleb küsida, kas selle kõrval jätkub ka teisteks, olulisemateks asjadeks," ütles Pikani.

Muidugi on Tallinna haigla küsimuses palju huvigruppe, kes esindavad seda positsiooni, kus nad parajasti asuvad, nentis Pikani. "Mõistlik oleks, et seisukohad kujundataks ja otsused tehtaks tasakaalustatud analüüsi, mitte ühe huvigrupi vaatest. Äsja kahe ja poole aasta töö tulemusena valminud haiglate arengukava raport sellist võimalust pakub," ütles Pikani.

Haiglate arengukava raporti valmimist rahastas Euroopa Komisjon. Analüüsi teostajaks oli Iiri konsultatsioonifirma AARC. AARC rahvusvahelisse projektimeeskonda kuulusid tervishoiueksperdid nii Eestist kui ka teistest riikidest.