Seekordne Ukraina sõjalise abistamise pakett sisaldab suurtükimürske, tankitõrjelaskemoona, talvevorme ning killu- ja kuuliveste, mis praegu on Ukraina kõige prioriteetsemate vajaduste seas, ütles Pevkur.

"Abi andmisel lähtume põhimõttest, et meie enda kaitsevõime peab olema igal ajal tagatud ja vaatame eelkõige vahendeid, millel on lähiajal tulemas planeeritud väljavahetamine või mille saab lihtsamini asendada," lisas Pevkur.

Tankitõrjerelvastus asendatakse uue relvasüsteemiga ning selle esimesed tarned toimuvad alates detsembrist. Isikukaitsevarustusest annetatakse kaitseväe varudest killuveste, mis kolme kuni viie kuu jooksul asendatakse uuemate ja kaasaegsematega.

Eesti on andnud väljaõpet ka Ukraina suurtükiväelastele, kes seda täna lahingus rakendavad. Ettevalmistamisel on väljaõppeprogramm reservväelastele ja planeerimisel meditsiiniväljaõpe.

Eesti on Ukrainale andnud sõjalist abi üle 255 miljoni euro väärtuses, sealhulgas Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (näiteks kiivrid) ja kuivtoidupakke.

Euroopa Liidu rahurahastu kaudu saab Eesti tagasi 135 miljonit eurot ehk esimesest 500-miljonilisest paketist kõikide Euroopa riikide peale tuleb kolmandik Eestisse.

Koostöös Saksamaaga on Eesti Ukrainale annetanud kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 10 miljonit eurot. Järjekorras teine haigla jõudis Ukrainasse septembris ja sellesse projekti panustas ka MTÜ Slava Ukraini 120 000 euro väärtuses.