"Mis on Eesti abi andmise puhul oluline, et meil on kevadest saadik abi andmine sattunud selles mõttes heale ajale, et see on perioodil, kus me tänu oma pikaajaliselt suurtele kaitsekuludele oleme saanud tegeleda omaenda olemasoleva relvastuse ja varustuse uuendamise ning väljavahetamisega," rääkis Kuimet reedel kaitseministeeriumis peetud briifingul. "Me oleme saanud ära anda päris palju asju, mis on tegelikult veel täitsa heas korras, aga meil nii-öelda aktiivsest kasutusest välja minemas," lisas ta.

Kuimet märkis ka, et valitsus kiitis neljapäeval oma kabinetinõupidamisel heaks järjekordse Ukraina abistamise paketi, mis sisaldab suures koguses suurtükiväe ja tankitõrje laskemoona, tuhandetes eksemplarides talvevarustust ning kuuli- ja killuveste. Ehkki need tulevad Eesti kaitseväe praegustest varudest, siis oli plaanis need lähiajal nagunii välja vahetada, rõhutas ta.

"Me oleme arvesse võtnud, et tegemist on suures ulatuses laskemoona või ka varustusega, mis meil läheb juba lähinädalatel või lähikuudel asendamisele, mis tähendab, et mingisuguseid märkimisväärseid auke praegu meie enda kaitsevõimesse või väga suuri riske sellega kokkuvõttes ei kaasne," rõhutas Kuimet.

Kaitseministeeriumi esindaja sõnul näitab sõja senine käik, et Ukrainal on võimalik see sõda võita ka sellise suure vastase vastu nagu on Venemaa, kui selleks on olemas tahe, väljaõppinud inimesed ja relvastus. "Tahe ja inimesed on Ukrainal olemas, väljaõppe ja relvastusega abistavad neid lääneriigid," märkis ta.

"Selge on see, et see sõda ei lõpe lähinädalatel ega lähikuudel, me peame kõik valmis olema selle konflikti kandumiseks talve ja kevadesse. Me ei tea täpselt, milliseks tulevik kujuneb, aga seda kõike arvesse võttes peab Ukrainal olema tagatud ka pikaajaline abi nii relvade, varustuse, moona kui ka täiendavalt väljaõppe osas," rõhutas Kuimet. "Seda kõike on arvesse võetud ka Eesti abipaketi andmisel ja eriti relvastuse ja varustuse osas."

Eesti kavatseb anda Ukraina relvajõududele ka väljaõpet, kuid sellest nagu ka antavatest varustuse kogustest ja maksumustest saab rääkida alles siis asi on tehtud, ütles Kuimet.

Kokku on Eesti Ukrainat toetanud juba 250 miljoni euroga ning uus abipakett lisab sellele veel miljoneid.