"Eesti sõjaline abi Ukrainale hakkab lähenema 300 miljonile eurole. Sellega me oleme endiselt igasugustes suhtarvude mõttes - kas SKP-sse või kaitse-eelarvesse - maailma suurimaid toetajaid," rääkis Salm reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil.

Tema sõnul Eesti viimase aja suurim panus olnud keskendumine Ukraina sõjaväelaste väljaõppele. "Meil on kavas suhteliselt muljetavaldav hulk Ukraina sõdureid välja õpetada," rõhutas kantsler.

Salm rääkis, et Ukraina on lisaks õhukaitsevõimekusele ja laskemoonale hakanud rohkem küsima ka abi väljaõppe korraldamiseks, kuna ka tema üksused väsivad ning vajavad rotatsiooni, et saata uus vahetusrindele.

Salm: Saksamaa kritiseerimine on ülekohtune

Salm esitas ka ülevaate kolmapäeval peetud järjekordsest Rammsteini formaadi kohtumisest, kus rohkem kui 50 riiki USA juhtimisel arutas Ukraina abistamist ning teatas selle raames täiendavatest sõjalise abi pakettidest. Sellega seoses rõhutas kaitseministeeriumi kantsler, et Saksamaa kritiseerimine selles kontekstis on ebaõiglane.

"Saksamaaga seoses ma tahan siin ära klaarida selle, et kaitseministeeriumi hinnangul on üleüldine kriitika Saksamaa suhtes ülekohtune. Saksamaa on olnud nominaalselt väga suur Ukraina toetaja, ainuüksi sõjalist abi on nad andnud 1,5 miljardi euro ulatuses ning sinna lisaks veel otse Saksamaa riigieelarvest üks miljard eurot muuks otstarbeks," rääkis Salm.

Lisaks kõik investeeringud, mis Saksamaa on teinud oma kaitsesse, jõuavad suhteliselt otsese ringiga tagasi ka Baltimaade julgeolekusse, eeskätt Leedusse, kus NATO kohaloleku raamriik Saksamaa on, lisas ta. "Ehk tegelikult on nende sammud olnud igatepidi tervitatavad," rõhutas Salm.

Kaitseministeeriumi kantsler tõi välja, et Saksamaa on andnud Ukrainale viis mitmikraketiheitjat ning 14 iseliikuvat haubitsat Panzerhaubitze 2000, mis on maailma üks võimsamaid süsteeme. Lisaks on Saksamaa andnud Ukrainale õhutõrjesüsteeme IRIS-T, mille efektiivsus on Ukrainas olnud peaaegu sajaprotsendiline.

Lisaks tõi Salm välja, et sel nädalal tuli Rootsist välja oma üheksanda sõjalise abi paketiga Ukrainale. "Tähelepanuväärne on, et selle maksumus oli kokku 276 miljonit eurot ning see on oma suuruselt rohkem kui senine Rootsi abi kokku. See on erakordselt tähelepanuväärne ja tervitatav samm, mis ainult näitab Rootsi pühendumust regiooni julgeolekule," rääkis Salm. Oluline on ka see, et paketis sisaldusid ka õhutõrjevahendid, mida Ukraina kõige rohkem on küsinud.

Kanada teatas Rammsteini kohtumisel 34 miljoni dollari suurusest paketist, mis sisaldab näiteks satelliitpildimaterjali, droonikaameraid, talvevarustust ja muud. Lisaks sellel nädalal toimunud G20 kohtumisel veel 500 miljoni dollariline abipakett mida saab ka siis kasutada Ukraina abistamiseks, märkis Salm.

Kantsler märkis, et sellel nädalal tuli ka Soome välja oma täiendava, järjekorras juba kümnenda abipaketiga. "Kokku on nad arvutanud oma abiks 160 miljonit eurot ning viimase paketi väärtus oli 55,6 miljonit. Ka igatpidi tervitatav, tore samm," ütles ta.

Lisaks teatas Hispaania kuue õhutõrjesüsteemi Hawk annetamisest Ukrainale ning on juba andnud ka haubitsaid, märkis Salm.

Lääneriikide sõjalise abi toel on Ukraina suutnud juba oma õhutõrjevõimekust viimastel nädalatel 30 protsendi võrra suurendada, ütles Salm.

Venemaa on endiselt ähvardav

Kaitseministeeriumi kantsler rääkis ka sellest, et ehkki Ukraina on saavutanud sõjalist edu - Harkivi oblastis ja hiljuti Hersoni, näitavad numbrid, et augusti lõpust on Ukraina tagasi vallutanud umbes 4500 ruutkilomeetrit, mis on kõigest 0,75 protsenti Ukraina territooriumist. "Ehk 20 protsenti [Ukraina territooriumist] on endiselt okupeeritud. Ehk suures plaanis rinne ikkagi seisab," tõdes ta.

Seetõttu on väga oluline, et toetus Ukrainale jätkuks ja nad suudaksid võimalikult palju vallutatud alasid tagasi võtta, kuna pilt ei lähe iseenesest paremaks, sest ka Venemaa pingutab omalt poolt, märkis Salm.

Kantsler tõi välja, et Venemaa kuulutas 21. septembril välja mobilisatsiooni ja novembri alguses oli selle tulemusena 90 000 sõdurit juba saadetud rindele ning tänaseks on rindele jõudnud hinnanguliselt juba 150 000 sõdurit.

"Jah, me teame, et nad on halvasti varustatud, kehvasti välja õpetatud, katastroofilise moraaliga ja kõik sinna juurde kuuluv. Aga samal ajal 150 000 sõdurit on väga-väga suur arv. Tuletan meelde, et Eesti sõjaline struktuur järgmise aasta lõpuks on 36 000. Ning midagi ei ole teha - kiiruses ja kvantiteedis peitub ka teatud kvaliteet," rääkis Salm.

"Sama moodi me teame, et teine pool mobiliseeritutest, ehk teine 150 000 on täna väljaõppel ning neile ei anta ainult individuaalväljaõpet, vaid nad formeeritakse ka üksustesse ja nemad tõenäoliselt siis saadetakse rindele kevadel. Üksustesse formeerituna on nad kindlasti oluliselt tõsisem löögijõud kui need üksused, mis seal täna on. Ehk Ukrainal kindlasti selle teadmise taustal läheb raskemaks," lisas kantsler.

Salm viitas ka sellele, et Venemaa mobilisatsioonireserv on kokku 30 miljonit, mis tähendab, et tänaseks on ainult üks protsent sellest kasutusse võetud.

"Täpselt sama toimub ka sõjatööstuskompleksi juures. Fookus on seatud võimete, laskemoona, varustuse kiireks taastootmiseks parandamiseks, mobilisatsiooniladudes asuvate nende kehvas seisukorras tankide, soomukite, suurtükkide korda tegemisele. Nende varud on endiselt suured. Me teame, et tehastes on käivitatud teised ja kolmandad vahetused, sinna on pandud tööle pensionärid, vangid ja nii edasi. Ehk kindlalt tegeletakse sellega, et ka tootmist kiirendada," lisas Salm.

Kui Venemaal ei pruugi enam jätkuda kõrgtehnoloogilist täppismoona, siis kuna enamus kahju tehakse Ukrainas kõige lihtsama, nii-öelda lolli moonaga, kus ei ole mitte ühtegi kiipi sees ja seda Venemaal jätkub, on eriti tähtis jätkata Ukraina toetamist, rõhutas Salm.

"Et me ei vanguks sellel teel ka siis, kui kui meie tahet üritatakse vankuma lüüa igasugustel muudel rinnetel, mis puudutab kõrget inflatsiooni, energia hindu ja muid asju. Meie jaoks on kõige tähtsam see, et Ukraina sõja võidaks ning saaks siin Euroopa kontinendil rahus ning külluses edasi elada," rääkis kantsler.

Rahu ilma võiduta pole lahendus

Kantsler Salm rõhutas ka seda, et lääneriigid ei tohi kaotada fookust sellelt, et Ukraina selle sõja võidaks. "See on loomulikult oluline Ukrainale, aga see on oluline ka meie julgeolekule," märkis ta.

Kommenteerides viimasel ajal taas sagenenud jutte võimaliku rahu sõlmimisest praeguses olukorras, tõi Salm esile kolm põhjust, miks seda ei tohiks teha.

"Esimene põhjus on see, et kui Ukraina selle tulemusena peab tegema territoriaalseid järeleandmisi, siis see vaieldamatult viib külmutatud konfliktini. Külmutatud konflikt tähendab seda et sajad tuhanded või isegi miljon ukrainlast peab jääma seda julgeolekuolukorda pingsalt valvama," selgitas Salm. "See tähendab, et majanduslikku kasvu ning kõike muud, mis normaalse riigiga kaasas käib, seal tõenäoliselt ei kaasne. Ehk Ukraina jääb sellisesse maa ja taeva vahelisse väga nukrasse seisu. Ja see on kindlasti Vene Föderatsiooni huvides, sest nemad püüavad selles kontekstis neid enda rüppe tagasi meelitada. See oleks kindlasti väga halb," märkis ta

Teiseks ei usu lääne julgeolekuringkondades keegi, et mingisugune rahuleping või vahepaus sõjas paneks Venemaa loobuma oma strateegilistest eesmärkidest, märkis Salm. "Ehk kõik see periood, mis sinna rahuaega jääks, kasutaks Venemaa selleks, et oma haavu lakkuda, täiendavaid relvastust ja laskemoona toota ning siis tulla tagasi veelgi tugevama ning otsustavamana," tõdes ta.

Kolmandaks ei ole Venemaa kindlasti loobunud oma strateegilisest eesmärgist. "Ning kuigi sõda on kaasa toonud sanktsioonid, väga suured kaotused ning kindlasti raputanud Venemaa enda ühiskonda, ei tohi me kollektiivselt jätta neile muljet, et sõjaline rünnak teise riigi vastu viib lähemale strateegiliste eesmärkide saavutamisele," rõhutas Salm. "Aga igasugune rahuleping, mis tooks kaasa territoriaalsed järeleandmised Ukrainas, täpselt sellise mulje Vene Föderatsioonile jätab. Ja eriti ohtlik on see meile, kuna me teame, mis on Vene Föderatsiooni julgeolekuhuvi," lisas ta.

"Loomulikult kõik on rahu poolt, kui on valida sõja ja rahu poolt, siis ma ei tea ühtegi inimest, kes arvaks, et sõda on hea. Aga hetkel meil ei ole siin ausalt öeldes valikus sõda ja rahu, vaid meil on valida sõda ning lõputu agoonia faas. Ja kui me peame nende kahe asja vahele valima, siis peame valima ikkagi selle, mis viib meid lähemale strateegilise eesmärgile. Strateegiline eesmärk on, et Ukraina selle sõja võidaks, taastaks oma territoriaalse terviklikkuse, oma rahvusliku uhkuse kasu ning kõik muu, mis sinna juurde käib," ütles Salm.

Salm: Eestis on turvaline

"Eesti julgeolek on tagatud, meil on tugev, võitlusvõimeline ja valmis reservvägi, mis on täielikult varustatud ja välja õpetatud. Lisaks on meil liitlased, kes hoolivad Eesti ja NATO julgeolekust ning vahetut sõjalist ohtu Eesti vastu täna ei ole," rääkis kaitseministeeriumi kantsler.

Salm rõhutas lõpetuseks, et Eestis on endiselt turvaline elada, siia on turvaline investeerida ning inimesed võivad julgelt plaanida kodu osta ja teha muid pikaajalisi plaane. "Võite omale kõikidele välismaa sõpradele edastada, et Eestisse on kindlasti ka turvaline reisida," lisas kantsler.