25 aastat Kaitseväes teeninud Aivar Jaeski alustas autokompanii ja tagalapataljoni ülemana. Viimati oli ta NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse juhi asetäitja.

Miks ta valis sotsid, põhjendab Jaeski kokkupuutega sotsiaalvaldkonnaga, kui ta juhtis Nägemispuuetega Laste Vanemate Liitu. Tema ütleb, et kaitsevallas peaks  pöörama tähelepanu keskpunkti brigaadidelt olemasolevate reservide juhtimisele ja kasutamisele kriisiolukorras, nagu ka tsiviilkaitsele.

Jaeski pakub ka oma nägemuse ajateenistuse pikkuse kohta. Praegu on üleval idee seda pikendada.

"Võib-olla peaks seda hoopis lühendama kuue kuu peale. Olemasolevate kasarmukohtade arvelt saaksime läbi lasta palju rohkem noori mehi ja naisi ajateenistusest. Ja seejärel juba valida nende hulgast välja paremad. Ja siis korraldada palju paremini teenistust reservis," ütles Jaeski.

Kaitseliidu taasasutaja, Kalevi pataljoni ja hiljem peastaabi planeerimisosakonda juhtinud Hannes Toomsalu nimetab end konservatiiviks. Isamaa liikmeks astus sõbra mõjutusel. Küsimusele, kas eri erakondades endised ohvitserid võiks riigikogus koostööd teha, vastas ta, et sõjaväelasi ühendab sarnane suhtumine hüüdlausetesse.

"Enamus on praktilised inimesed ja ehk siis tulevad normaalsemad plaanid taha poliitilistele hüüdlausetele. Poliitilisi hankeid ja kaitsepoliitika muutuseid – sinna tuleb ka ratsionaalsuse iva ka rohkem sisse," rääkis Toomsalu.

Igor Schvede oli mereväe ülem ja Kaitseväe peastaabi ülem, seejärel Eesti sõjaline esindaja Euroopa Liidu ja NATO juures. Schvede kandideerib Reformierakonna liikmena. Tema ütleb, et praegu erakondadega liituvad endised kaitseväe ohvitserid olid kaitseväe juures selle algusest alates.

"See, et me oleme üheskoos arendanud riigikaitset, aitab meil ühist keelt leida. Ja ma usun, et me kõik eri erakondadest võimalusel saame riigikokku, leiame ühise keele ja saame aru, et riigikaitse lähenemine peab olema üleparteiline," ütles Schvede.

Kaitsejõudude loomise, juhtimise ja planeerimise kogemusega inimesed on ühinenud kõigi suuremate erakondadega.

Kaitseliidu taasasutaja, Kaitseväe peastaabi endine ülem Neeme Väli näiteks ütles, et Keskerakonnaga liituma ajendas teda see, et Eesti suurima erakonna jutupunktides julgeolekupoliitika puudub. Väli ütleb, et ohvitseride koostöö riigikogus toimis, kui seal olid veel Kert ja Milling. Seni viimase kindralina on oma valmisolekut kandideerida väljendanud eelmine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili - Reformierakonnaga.