FT: Ukraina jätkab naftatehaste ründamist hoolimata Trumpi ja Putini kokkuleppest

Vaatamata USA president Donald Trumpi ja Venemaa president Vladimir Putini kokkuleppele leevendada Venemaa diislikütusele kehtestatud sanktsioone jätkab Ukraina Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist, kirjutab Financial Times, viidates ühele Ukraina kõrgele ametnikule.
Väljaande andmetel ei kavatse Ukraina lõpetada Venemaa energiataristu ründamist kaugmaadroonidega vastuseks sellele, et Washington leevendas Venemaa diislikütusele kehtestatud sanktsioone.
"Me põletame [Venemaa] naftatöötlemistehaseid," ütles Ukraina ametnik.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris pärast kohtumist USA Kongressi delegatsiooniga Kiievis teravalt USA administratsiooni otsust. Ta nimetas seda nõrgaks sammuks, mis aitab üksnes rahastada Kremli sõda ja julgustab Putinit.
"Kingitused Putinile ei too rahu ega mingit kasu tsiviliseeritud maailmale," ütles Zelenski.
USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud arutasid Miamis Ukraina sõja lõpetamist
USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud kohtusid reedel Miamis, et arutada võimalusi Venemaa alustatud sõja lõpetamiseks Ukrainas enne talve. Samal päeval astus Washington samme Venemaa diislikütuse ekspordi piirangute leevendamiseks.
USA eriesindaja Steve Witkoff nimetas kõnelusi konstruktiivseks.
Kõnelustel arutati talveks valmistumist, sealhulgas Ukraina energiataristu kaitsmist ja teraviljaekspordi jätkamist, samuti julgeolekugarantiisid ning pikaajalisemaid kokkuleppeid tulevaste konfliktide ennetamiseks.
Väidetavalt käsitleti ka Ukraina sõjajärgset ülesehitamist, majanduse taastamist ja võimalikku ühinemist Euroopa Liiduga.
Lisaks USA-le osalesid kohtumisel Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi ehk E3-rühma esindajad, Euroopa Komisjoni, Ukraina ja NATO esindajad.
Ukraina delegatsiooni kuulusid presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov, välisluureteenistuse juht Rustem Umerov, presidendi nõunik Serhi Kislõtsja ja parlamendisaadik Davõd Arahhamia. Tegemist on läbirääkimismeeskonnaga, kes on varemgi USA-s käinud ja samalaadsetel aruteludel osalenud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 8. oktoobril, et kõnelused peaksid kestma kaks päeva, 9.–10. oktoobrini. Ta ootab delegatsioonilt ülevaadet pärast selle naasmist Kiievisse esmaspäeval, 12. oktoobril.
Witkoff kirjutas sotsiaalmeedias, et kõnelused aitasid välja selgitada teemad, mida tuleks enne Washingtoni järgmist kohtumist Venemaaga täiendavalt arutada. Konkreetsetest kokkulepetest ta ei teatanud. Samuti ei selgunud tema avaldusest, kas kohtumised jätkuvad 10. oktoobril.
Ukraina esindajad ei olnud artikli avaldamise ajaks kohtumise kohta avalikult oma seisukohta esitanud.
Kohtumine toimus samal päeval, kui USA president Donald Trump teatas pärast telefonikõnet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et Venemaa tarnib miljoneid tonne diislikütust USA-le ja maailmaturule.
Seejärel andis USA rahandusministeerium ajutise loa Venemaa diislikütuse ostmiseks. See tekitas Kiievis ja Euroopa ametnike seas kriitikat, sest tehing võib tuua Moskvale rahalist kasu.
The Kyiv Independent kirjutas juba 9. oktoobril, et Venemaa taotleb võimalike läbirääkimiste raames sanktsioonide leevendamist, soovides saavutada kokkulepet Ukraina energiataristu vastaste rünnakute peatamiseks. Moskva soovib siduda võimaliku energiataristu ründamise vaherahu ka Musta mere relvarahukokkulepetega.
Kõnelused toimuvad ajal, mil Venemaa intensiivistab enne talve rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, ohustades elektri- ja küttevarustust kogu riigis.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, Ukrainska Pravda












