Uue koalitsiooni eesmärkide seadmine võttis terve kuu, kuid praeguse ja ka jätkava peaministri Krišjanis Karinši põhimõte on väidelda tegevuskava paika enne ametikohtade jaotust. Neljapäeva õhtul jagati ära ka vastutusvaldkonnad – välisministri koht jääb endiselt Uuele Ühtsusele, uus kaitseminister tuleb Rahvuslaste Ühendusest.

"16 ühisest ametikohast seitse saab Uus Ühtsus, viis kohta Ühinenud Nimekiri ja neli kohta Rahvuslaste Ühendus. Ühinenud Nimekirjast on ka seimi esimees, kes on juba ära valitud," ütles Karinš.

Uus koalitsioon tugevdab veelgi läti keele kui ainsa riigikeele staatust, tulevast kevadest algab kohustuslik kaitseteenistus, ümber kujundatakse riigiaktsiaseltside juhtimine. Kaitsekulud suurenevad lähiaastail kolme, sisekaitse eelarve 2,5 ning teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Senine keskkonna- ja regionaalarengu ministeerium kujundatakse ümber kaheks ministeeriumiks, et tähtsaimatel valdkondadel – riigi energia- ja digiarengul – oleks kindel vastutaja.

"Kliima- ja regionaalarengu ministeerium. Kliimaministeeriumisse kuuluks ka energeetika ning suurem või vajalikum osa keskkonnaministeeriumist. Regionaalarengu juures oleks ka digitaalteenuste areng," lausus Karinš.

Koalitsioonilepe loodetakse valmis saada mõne nädala jooksul – Läti vabariigi aastapäevaks. Veel enne peab aga parlament kinnitama uue valitsusmudeli.