Suur osa parlamendi koosseisust on Lätis pärast valimisi vahetunud ja kõik osapooled ütlevad, et seim on koostöövõimeline ja ka laiemas plaanis üldse väga hea töövõimega. Samas on algus olnud küllaltki konarlik, kui vaadata koalitsiooni moodustamist ja ka uut olukorda, kus komisjonides ei pruugigi enam koalitsioonil ülekaalu olla.

Uue Ühtsuse, Ühinenud Nimekirja ja Rahvuslaste Ühenduse koalitsioonil on parlamendis 54 kohta, mis on väga napp ülekaal. Praeguse ja ka tulevase peaministri Krišjanis Karinši (Uus Ühtsus) meelest võinuks võimuliidul olla ka neljas osapool ehk Progressiivid, kes toonuks kümme kohta juurde, kuid suurendanud ka vastuolusid.

Progressiivid on parlamendis uustulnukad. Nende juht Kaspars Briškens on enne poliitikuks hakkamist vedanud pikalt Rail Balticu projekti.

"Progressiivid on edasiviiv, riigi arengut toetav opositsioonijõud. Hääletame nii, kuidas meile tundub riigi arengu jaoks parem. Me ei plaani koalitsiooni eelnõusid kõrvale lükata ainult seepärast, et oleme opositsioonis. Valitsusel saab parlamendis olema väga napp enamus. Näeme, et 54 mandaadist piisab distsipliini järgides parlamendi istungeil enamuse saavutamiseks, kuid samas pole võimalik enamust kindlustada kõigis seimi komisjonides. Nägime, et uut ministeeriumi ja ministri abide ametikohti luues ei saavutatud õiguskomisjoni heakskiitu. Põhjus – koalitsioonil pole ses komisjonis ülekaalu," kommenteeris Briškens.

"Välisilm" uuris Briškensilt ka Rail Balticu arengu kohta. Kuigi tegu on opositsioonipoliitikuga, pole varem Läti parlamendis nii head kiirraudtee eksperti olnud.

"Loomulikult tõuseb siin esikohale projekti juhtimine. Kümne aasta jooksul on juhtimisega olnud tõsiseid probleeme. Riigid ei suuda heades juhtimistavades kokku leppida. Leian, et projekti juures on olulise tähtsusega ühisettevõte RB Rail, kus on aktsionärideks kõik riigid. Sestap leian, et sel ettevõttel peaks olema rohkem professionaalset sõltumatust," rääkis Briškens.

Koalitsiooni uustulnuk ja kolmest parteist koosnev Ühinenud Nimekiri on soovinud valitsusse ühist vastutust ja see venitas ka läbirääkimisi pikemaks.

President Egils Levits pakkus välja idee luua ministri abide ametikohad. Abidel on valitsuse istungeil nõuandev hääl ja nad on ministriga võrreldes teisest nimekirjast. Esmaspäeva õhtul selgus, et neid abisid tuleb esialgu kaks – kaitseministrile ja kultuuriministrile. Viimase abi hakkaks tegelema meediapoliitikaga.

Praeguse kahe ministeeriumi mõnest osakonnast aga moodustatakse uus – energeetika- ja kliimaministeerium.

"Oleme rahvuslik ja konservatiivne jõud. Me ei kaldu ei ühele ega teisele poole. Näeme, et meile on kõige sobivam olla tsentristlik. Sooviksime pöörata rohkem tähelepanu valitsusasutuste koostööle. Et iga ministeerium poleks kui omaette struktuuriga majapidamine, vaid otsuseid tehtaks koostöös ja tulemuslikult. See on meie siht," ütles Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Edgars Tavars.

Karinšile on partnerid koalitsiooni moodustamise ajal ette heitnud võta-või-jäta-suhtumist, mistõttu tundus koostööleppe sõlmimise järel, et koalitsioonilepet võib ka sellele mitte järgneda. Just koostöövõimet peavad politoloogid kõige olulisemaks valitsuse koos püsimise eelduseks.

"Minu arvates on uus parlament väga suutlik. Eelmise seimiga võrreldes on väitlused sisukad, saadikud arvestavad üksteisega. Usun, et see koosseis suudab hästi töötada," sõnas Karinš.

Parlamendi uues koosseisus on üks põnev uustulnuk veel – oligarhiks peetava Ainars Šlesersi loodud partei Läti Esikohal. Miks Šlesers tegelikult poliitikasse tagasi tuli, on Lätis palju arutatud. Läti Esikohal on valimiste eel jätnud populistliku mulje, võideldes näiteks koroonavaktsineerimise vastu.

"Ma pole poliitikas olnud rohkem kui kümme aastat ja tulin nüüd tagasi. Näen, et Lätis ei arene asjad õiges suunas. Poliitikas on väga vähe inimesi, kes tunnevad majandust ja rahandust. Sestap näen, et minu teadmised ja kogemused võiksid praegu Lätit aidata," ütles Šlesers.

Šlesersile on Läti seimis ennustatud opositsionääri-staatust. "Peame vähendama paljusid makse, näiteks kaotama kinnisvaramaksu. See on represseeriv maks. Peaksime hoopis hoolt kandma, et ehitus rohkem areneks. Et inimesed hakkaks mõtlema, kuidas soetada endale uusi ja suuremaid maju," rääkis ta.

Koalitsiooni moodustamisel on üks oluline osapool veel – president Egils Levits, kes Krišjanis Karinšiga pidevalt asju arutas ja pidas parlamendi ees kõne, kus määratles, millega tema meelest seim eelkõige tegelema peaks. Lätis on arutatud, kas ehk sekkus president liiga palju ja kuidas see kõik võiks mõjutada tema enda võimalikku tagasivalimist riigipeaks.

"Ei kahtle, et teil tuleb kriisajal kustutada mitut tulekahju. Samas peaks kriisiületamise aeg olema ka reformiaeg. Läti jääb maha nii Euroopast kui ka meie Balti naabreist," kõneles Levits.

Läti ekspresident Valdis Zatlers ütles esmaspäeval, et kaks ja pool kuud koalitsiooni moodustamist on Läti riigile mahavisatud aeg. Rahvuslaste Ühenduse juht Raivis Dzintars aga tõdes, et kui varem oli neil oma ideid ka koalitsioonis keeruline läbi suruda, siis Ukraina sõja ajal on nende vaateid hakanud järgima peaaegu kõik.