"Meie eesmärk on saada kõigepealt riigitoetusele. Me oleme väga pikki aastaid tegutsenud puhtalt vabatahtlikkuse alusel, ilma palka saamata, makstes reklaamid ja poliitika tegemise oma taskust kinni. Selleks peab koguma valimistel vähemalt kahe protsendi suuruse toetuse," rääkis Tõugu kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Ta lisas, et pikemas plaanis on rohelistel loomulikult eesmärk saada riigikogusse. "Aga selleks on vaja oma pädevusi kasvatada, professionaaliseerida. Kui me lendame sinna sisse, siis lendame ka välja, kui meil ei ole piisavalt vundamenti," tõdes Tõugu.

"Kõige suurem eesmärk on saada kõigepealt riigitoetusele ja selle baasilt saame valmistuda edasi riigikogusse minekuks. Mina ja teised oleme valmis sinna minema, aga see ei tunduks paljudele usutav, kui me ütleme, et nüüd läheme riigikokku. Loomulikult tahame sinna saada, aga peame olema realistlikud ja see on ka meie poliitika keskmes," lisas Tõugu.

Erakonnaseaduse kohaselt saab riigikogu valimisel osalenud erakond, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus 2–3 protsenti häältest, riigieelarvest eraldist 30 000 eurot aastas. Vähemalt 3 protsenti, kuid alla 4 protsendi häältest kogunud erakond saab riigieelarvest eraldist 60 000 eurot aastas ning 4–5 protsenti häältest kogunud erakond saab riigieelarvest 100 000 eurot aastas.

Praegu koguvad rohelised raha, et saaks teha valimiskampaaniat ja maksta ära kandideerimiseks vajalik kautsjon. Tõugu viitas, et kandideerimisel peab inimene maksma umbes 650 eurot kautsjoni, mis täisnimekirja (125 kandidaadi – toim.) väljapanekul tähendab rohkem kui üle 80 000 eurot. Selline kord on Tõugu hinnangul mehhanism, mis hoiab väiksed ja uued erakonnad poliitikast eemal.

Vastuseks küsimusele, kuidas rohelised valimisteks valmistuvad, rääkis Tõugu telgikampaaniatest ja otsesuhtlusest valimisringkondades. Tema sõnul räägitakse valimisnimekirjade koostamisel ka mõne inimese erakondliku kuuluvuse muutumisest.

Tõugu ütles, et rohelised püüavad välja panna täisnimekirja, kuid erakonna põhieesmärk on kandidaatide kvaliteet, mitte kellegi onupoja nimekirja panek.

Keskkonnateemad ei kõneta valijaid

Küsimusele, miks pole roheliste toetus kasvanud, arvestades keskkonnateemade aktuaalsust, vastas Tõugu, et enamiku valijate jaoks pole see keskne teema.

"See pole põhiküsimus põhivalijale. Valimas käivad peamiselt vanemad inimesed ja nende jaoks on olulisemad muud küsimused," tõdes ta.

"Meil  ei olegi vaja saada 80- või 50-protsendist toetust. Meil on vaja kätte saada kaks protsenti toetust ehk kasvatada oma toetust 0,2 protsenti [võrreldes eelmiste valimistega]," ütles roheliste kaasesimeest.

Tõugu: olen Z-põlvkonna inimene

Rääkides Eestimaa Roheliste juhtimisest pärast endise esimehe Züleyxa Izmailova lahkumist, ütles Tõugu, et on pidanud tegema palju muutusi.

"Aga see on olnud südant täitev töö, mis mulle meeldib. Ma teen seda hea meelega, olles ise täiskohaga tudeng. Meiega on liitunud inimesi, kes poleks eelmise juhatuse ajal liitunud. Oleme leidud inimesi meie jaoks uutest ringkondadest nagu ettevõtlusest, start-up'idest, kes väärtustavad jätkusuutlikkust. Me oleme tõsiselt võetavad, meil on võlg makstud, mis meid väga pikalt kinni hoidis. Meie ridadesse astuvad inimesed, keda on uhke näha," rääkis ta.

Küsimuse kohta erinevustest Izmailovaga, vastas Tõugu: "Ma olen uue põlvkonna inimene, ma olen generatsioon Z, olen sündinud aastal 1998 ja esindan otseselt kliimavõitlejaid. Ma esindan neid noori, kes näevad aastat 2100. Meie peame selle maailma kuidagi vastu võtma. Kui see majandus niimoodi kasvab, siis kas meil on maailm, kus elada? Noored naised ei saa enam lapsi, sest nad ei usu enam sellesse tulevikku. Siin peab midagi väga-väga muutuma. Mina näen, et lõputu majanduskasv ei ole võimalik."

Kunstirünnakud läänes siinseid rohelisi ei kahjustanud

Küsimusele, kas mitmes lääneriigis toimunud roheaktivistide rünnakud kunstiobjektidele ei peleta roheliste võimalikke toetajaid eemale, vastas Tõugu eitavalt.

"Vastupidi, toetajaid on juurde tulnud. Meie oleme välja öelnud oma seisukoha – kunsti rikkumine ei ole okei. Selle aktsiooniga pole kunsti rikutud ja see akt ise oli kunst.  Ma pole märganud, pigem suhted soojenenud uute valijagruppidega ehk noorte inimestega, kes ootavad julgeid tegusid," ütles Tõugu.

Roheliste kaasjuhi sõnul on erakonna eesmärk teha praegu nišiteemadena näivad küsimused kõigi teemadeks, kus sarnaselt majanduse või julgeolekuga oleks ka keskkonnateema kõikide erakondade teema.

Küll on aga roheliste keskkonnapoliitika kõige tugevam ja tuleb otse teadlastelt, rõhutas ta.

Tõugu: rohelised toetavad astmelist tulumaksu

Rääkides Eestimaa Roheliste valimisprogrammist, ütles Tõugu, et see baseerub keskkonna väärtustamisele, kuna nii majandus, julgeolek, heaolu kui ka inimeste tervis põhinevad loodusel.

Lisaks tõi ta esile vajaduse tegelda noorte ja ka vanemate inimeste vaimse tervisega.

"Maksuteemas oleme hakanud liikuma vasakule, kuna näeme, et paremal tiival on juba nii palju [erakondi] ees. Kui vaatame heaoluriike, siis näeme, et seal ei ole selline maksusüsteem nagu Eestis. Ma ütleksin, et peaksime sinnapoole liikuma, ehkki täna veel inimesed seda pelgavad ja see võtab aega. Peame olema inimestega solidaarsemad, sest see tagab heaolu," rääkis roheliste kaasjuht.

Rääkides energeetikast, ütles Tõugu, et Eesti tuleviku energiasüsteem peab olema hajutatud ja põhinema taastuvenergial. "Me ei saa loota ainult asjadele, mida pole veel olemas," lisas ta. Tuumaenergia rakendamise kohta viitas Tõugu, et ettevõtte Fermi Energia planeeritav 3+. generatsiooni tuumajaamu ei tööta veel kusagil maailmas ning selle tööpõhimõte sarnaneb nende aatomielektrijaamadega, mis on juba pool sajandit töötanud ja millega on igasugu õnnetusi juhtunud. "Tahame tagada sellise plaani, mille puhul saame olla kindlad, et tulevased põlvkonnad ei pea väga kallist lõivu maksma," ütles roheliste kaasjuht.