President ärgitas valijaid uurima ja küsima, kuidas poliitikud oma lubadusi ellu kavatsevad viia. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et valimised ei tohi jääda vaid kahe erakonna duelliks, milles ülejäänud erakonnad justkui pealvaatajate rolli jäävad.

Reformierakonna valimisloosung on "Kindlates kätes Eesti".

"Eks ta põhimõtteliselt võtab ka kokku seda, mis on valimiste peateema ehk siis julgeolek, majandus, energeetika, oma inimeste toimetulek, Ukraina toetamine selles sõjas, aga ka maksu- ju muud küsimused," selgitas Reformierakonna juhatuse liige Kristen Michal.

Ta ei soovinud prognoosida, kui palju võiks Reformierakond järgmises riigikogus kohti saada.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) läheb valimistele loosungiga "Päästame Eesti". Erakonna esimees Martin Helme nimetas olulisemateks teemadeks Eesti jõukamaks muutmist ja immigratsiooni.

"Kas Eesti jääb rahvusriigiks või ei jää rahvusriigiks või jäävad eestlased juba siin vähemusse ja eesti keel muutub mingisuguseks kolmanda järgu keeleks inglise ja vene keele järel," selgitas Helme.

Tema sõnul toob hea tulemus EKRE-le rohkem kui 30 kohta ja kehvem tulemus vähem kui 30 kohta riigikogus.

Keskerakonna valimislosung on "Julgelt inimeste heaks".

"Energiahinnad, toiduainete käibemaks. Teiseks, mida ma tooksin välja, on pensionid – pensionite tõus. Inimesed vajavad täna reaalseid ja konkreetseid samme energiakriisis ja pensionite osas," rääkis Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Keskerakond loodab järgmises riigikogus saada vähemalt 25 kohta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et valimisteemad tulevad elust enesest.

"Kogu see teemade ring, mis puudutab ka energiahindasid, rääkimata suurtest valikutest Eestis – taastuvenergia, põlevkivienergeetika, aatomituumajaam ja nii edasi. Need on reaalsed valikud," ütles Seeder.

Tema hinnangul peaks Isamaa tulemus valimistel erakonna koalitsiooni viima. Kohtade arvu ta ei nimetanud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets nimetas kõige olulisema teemana inimeste elujärje parandamist.

"Hinnad on kallimaks läinud, palgad peavad tõusma ja see võimaldab inimestel paremini toime tulla. Ja kui tõusevad palgad, siis tõusevad ka pensionid, kuna pensionisüsteem on palkadega seotud," rääkis Läänemets.

Sotsiaaldemokraadid loodavad saada vähemalt 15 kohta.

Riigikokku mittekuuluvad erakonnad valmistavad ette valimisprogrammi ja viimistlevad valimisnimekirju. Eesti 200 läheb valimistele täisnimekirjaga.

"Eesti 200 läheb valimistele vastu ootusega, et Eesti 200 teeks hea tulemuse ja kindlasti me tahame osaleda järgmise valitsuse moodustamisel. /.../ Kindlus julgeoleku ja kindlus toimetuleku mõttes on nende valimiste keskne küsimus," sõnas Eesti 200 esimees Lauri Hussar.

Parempoolsed ja Eestimaa Rohelised soovivad samuti panna kokku täisnimekirja, mis tähendab, et nimekirjas on 125 kandidaati.

"Meie jaoks on oluline, et inimestel säiliksid töökohad ja et nad saaksid väärika tasuga leiva lauale. Me peame majandusest rääkima. Meie ootus on lihtne – me ususme, et Parempoolsed on järgmises riigikogus," ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling.

"Meie valisime enda loosungiks "Tark areng". Tark selles mõttes, et me peame majandama Eestit nutikalt ja samas areng, et ta iga inimeseni jõuaks. /.../ Kindlasti tahaks saada riigikokku sisse, eks aega veel on, et oma toetust kasvatada," rääkis roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu.