Vasakliitu on aasta algusest eest vedanud Indrek Nägelik. Kuigi ta on juhatuse esimees, ei ole ta enda sõnul aga erakonna esimees, sest vasakliidul pole põhikirjaliselt sellist tugevat positsiooni.

"Ma kasutaksin võib-olla terminit hääletoru," ütles ta enda kohta.

Vasakliit, mida eelmise aastani tunti Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nime all, on praegu Nägeliku sõnul uuenemas – uuenevad nii eestvedajad kui ka maailmavaade.

Ametlikult on erakonnal liikmeid siiski vaid 508 ehk siis vaid napilt rohkem kui on seadusega ette nähtud miinimum. Suur osa liikmetest on pensioniealised, kes ei liitunud mitte vasakliidu, vaid kunagise ühendatud vasakparteiga ning on nüüd jäänud erakonna nimekirja.

Nägelik rääkis, et erakonnaga liitujaid on aga viimastel kuudel olnud natuke rohkem kui lahkujaid. Aktiivsemad erakonnaliikmed on moodustanud ka eraldi Discordi vestluse, kus arutatakse nii erakonnaasju kui ka muud olulist.

"Meil on kuskil 30 või 40 inimest, kes on igapäevaselt infoväljas, panustavad ja räägivad kaasa. Arvan, et meie erakonna puhul on nende protsent, kes end iganädalaselt toimuvaga kursis hoiavad ja arvamust avaldavad, isegi suurem kui Eesti suuremates erakondades," lausus Nägelik.

Sotsiaaldemokraatidest eristab vasakliitu Nägeliku sõnul see, et suurem fookus on vasakpoolsel maksupoliitikal.

"Lähima kümne aasta jooksul tervisekassa reservide lõppemisest oleme juba aastaid kuulnud. Vasakliit on selles suhtes natukene käremeelsem ja konkreetsem.[...] Sotsiaaldemokraatidest eristab meid see, et me oleme selles osas nõudlikumad," märkis ta.

Roheliste kaasjuht: mitmed on sotsidega liitunud ja pettunud

Niisamuti nagu vasakliit, pürgivad riigikogu valimistele ka taaskord rohelised. Roheliste kaasjuht Rasmus Lahtvee rääkis, et valimisteks juba valmistutakse – vaadatakse programm üle ja räägitakse võimalike kandideerijatega.

Nii nagu vasakliidu juht, arvas ka tema, et nende maailmavaade on midagi teistsugust kui sotsiaaldemokraatidel, kes on samuti vasakpoolne erakond. Ta rääkis, et kuigi sõnades kipuvad sotsid olema rohelised, siis tegudes see ei kajastu.

"Mitmed inimesed ongi näiteks sotsiaaldemokraatidesse läinud ja nii nagu ma olen kuulnud, on nad oma ümber vaadatud valikus pettunud. Nii see on," lausus Lahtvee.

See ei tähenda samas, nagu poleks erakonnaliikmed sotsiaaldemokraatidega liitumist arutanud.

"Juhtkonna tasandil tõsist arutelu kindlasti ei ole toimunud, aga taas kord saab kinnitada, et erinevaid variante on inimeste peas ikka liikunud ja aeg-ajalt on õhku visatud mõtteid, kas ja kellega võiks liituda," ütles Lahtvee.

Niisamuti on aeg-ajalt Lahtvee sõnul erakonnas arutatud, kas eraldi erakonnana on ikka vaja jätkata. Tõsiseltvõetavad need arutelud pole tema sõnul siiski olnud.

"Loomulikult on aeg-ajalt ikka inimesi, kes mõtlevad, kas on vaja. Seni oleme leidnud, et on vaja, ja selle nimel panustanud," ütles Lahtvee.

Kes on piisavalt roheline?

Viis aastat tagasi juhtis rohelisi aga hoopis Züleyxa Izmailova, kes nüüd on teist korda sotsiaaldemokraat. Teist korda just seetõttu, et sotside ridadesse kuulus Izmailova ka enne rohelistega liitumist. Riigikokku pääses ta aga üldse Eesti 200 liikmena.

Sotsiaaldemokraat Izmailova oma valikut ei kahetse. Tema sõnul on sotsid praegu ainuke poliitiline jõud Eestis, kes roheteemade ja keskkonna eest seisab.

Kas siis rohelised ei seisa nende teemade eest?

"Ilmselt seisavad, aga me lihtsalt ei tea, mida rohelised teevad. Me ei kuule ega näe seda. Ma arvan, et see ongi nende mure," vastas Izmailova.

Izmailova ütles, et 2022. aastal lahkus ta roheliste ridadest paljuski just seetõttu, et ta ei näinud, et roheliste olukord võiks tulevikus muutuda. "Sellest ajast on olukord ilmselt veel kehvemaks läinud" arvas ta.

Izmailova ei tea, mis on roheliste maailmavaade

Izmailova rääkis, et kunagi, kui tema juhtis rohelisi ja Indrek Saar juhtis sotsiaaldemokraate, siis arutasid erakondade juhatused tõsiselt ka kahe erakonna ühendamist. Rohelisi kutsus Izmailova ka nüüd sotsidega liituma.

"Kui neil just rahakott pole vahepeal puuga selga kasvanud ja nendega ei liitu väga ägedaid noori inimesi, kellel on energiat seda asja vedada, siis ma arvan, et muidugi oleks õigem liituda sotsiaaldemokraatidega ja koos võidelda. Keskkonnakaitse üks suur mure on läbi aastate olnud killustatus. Me peame rohkem koonduma ja mina küll soovitaksin neil seda teha," ütles ta.

Küsimusele, mis eristab aga üldse maailmavaateliselt rohelisi sotsiaaldemokraatidest, ei osanud Izmailova vastata.

"Ausalt öeldes ma ei tea. Ma tean, milline on sotsiaaldemokraatide maailmavaade, aga ma ei tea, milline on praegu roheliste maailmavaade, sest üks asi on keskkonnaküsimused, aga poliitikas on ju veel telgi. Ühiskond ei koosne ainult ühest teemast.[...] Ma ei tea, millised on nende mõtted rahanduspoliitikas, majanduspoliitikas või näiteks tervishoius," ütles ta.