Aktiivse valimiskampaania algushetked on käes ning brošüürid, pastakad ja valimilubadused ootavad jagamist. Võidujooks võimalikult hea valimistulemuse saavutamiseks algas palju varem ning erakond võib teiste ees saavutada edumaa siis, kui sõnastab esimesena valimiste põhiteema.

"Üldiselt on niiviisi, et kes defineerib valimiste põhikonflikti või põhiteemad, võidab ka valimised või vähemalt tuleb järjestuses teiseks," ütles Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts.

"Sellel defineerijal on enamasti üks samm ees olemine ehk et tema juhib debatti ja teised jooksevad järele," sõnas konsultatsiooniettevõtte Miltton tegevjuht Annika Arras.

"Tahame me seda või mitte, nende valimiste põhiteema on julgeolek ja on inflatsioon laias laastus," ütles politoloog Martin Mölder.

Isamaa volikogu kinnitas valimiste programmi alused juba aprillis ning need nägid ette aastas miljardi euro panustamist riigikaitsesse, sündimuse suurendamisse ja haridustöötajate palkadesse. Valimiseelne volikogu on Isamaal veel ees. "Valimised ja valitsused tulevad ja lähevad, aga on ainult üks Eesti," ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder eelmisel aastal

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu kinnitas valimisnimekirja ja loosungi novembris. "Meie põhiküsimus on see, kuidas tuua alla hinnad," sõnas EKRE esimees Martin Helme.

Selle nädala laupäeval teatas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), et igaühe toimetulek on Eesti julgeolek. "Kui hinnad on kalliks läinud, siis peavad sissetulekud tõusma," ütles SDE esimees Lauri Läänemets.

Sarnasel seisukohal on ka Keskerakond. "Ma olen üsna veendunud, et selle aasta 5. märtsi valimiste põhiteema on Eesti inimeste toimetulek, hakkamasaamine energiahindades ja inflatsioonis. Teine põhiteema, mis puudutab meid kõiki – hommikul, kui sa raadio lahti keerad või vaatad internetti, siis peamiselt on need esiuudised – on meie iseseisvuse kindlus, julgeolek siin regioonis," rääkis Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Reformierakond seab esikohale julgeolekuküsimused. "Eks julgeolek ja kuidas Eesti ikka kindlalt hoitud on, on põhiküsimus. Ja julgeoleku siire nii ka riigikaitses, kuidas riik kaitstud oleks, kuidas oleksime hoitud, kuidas me suhestume maailmaga, milline on meie suhe Ukrainaga, läänemaailmaga," rääkis Reformierakonna juhatuse liige Kristen Michal.

Nii Tõnis Saarts kui Annika Arras ütlevad, et praegu on veel keeruline öelda, kumb teema – kas julgeolek või toimetulek – muutub enne valimisi tähtsamaks ja kummal teemal võib tekkida debatt.

Julgeolekuküsimustes on erakondade seisukohad üsna sarnased ning praegu tundub, et valimistel kaalukeeleks julgeolekutemaatika ei saa.

"Aga see võib saada, lähtudes sellest, millise olukorra (Venemaa liider Vladimir) Putin meile enne valimisi kätte mängib. Nii et see on taustal ja seda ei tohi ära unustada. See võib tuua täiesti ootamatuid pöördeid," kommenteeris Arras.

Ta lisas, et tõsisem vaidlus võib tekkida toimetuleku teemal. "Siin on selgelt erakonnad juba väga erimeelt ja tundub, et ka valitsuskoalitsioon on selles küsimuses kõige enam rünnatavam. Nii et see on ka opositsioonile selline magus teema, mille ümber võitlust pidada," sõnas Arras.

Saarts seostab julgeolekuteemat Reformierakonnaga ning toimetulekut EKRE-ga.

"See, kumb neist teemadest – kas julgeolek või sotsiaalmajanduslik toimetulek – saab neil valimistel määravaks, otsustab ka selle, kas need valimised võidab Reformierakond või pigem EKRE. Kui tõesti enamustele valijatele see sotsiaalmajandusliku toimetuleku teema on määravam, siis ma arvan, et EKRE-l on päris head šansid. Kui paljud valijad ikkagi vaatavad julgeolekusituatsiooni ja hindavad selle järgi, siis ma arvan, et Reformierakonnal on kõige paremad võimalused need valimised võita," selgitas Saarts.

Martin Mölder ütles, et juhul kui julgeolek ning toimetulek debatti ei too, siis võivad hakata valimisvõitlust mõjutama väiksemad teemad, mida erakonnad on kahe suure teema kõrval samuti välja käinud.

"Me natuke veel näeme, kuidas seda kampaania narratiivi lähipäevadel ja -nädalatel kinnistatakse. Kõige varem tuli oma positsioonidega välja Isamaa, juba eelmisel kevadel, tegelikult oma kolme põhipunktiga, mida nad ka tahavad, et valimiste põhiteemaks on ehk rahvastik ja perekond, haridus ja julgeolek. Natuke samasse teemasse läheb ka EKRE programm, mida nad on avalikustanud või millega välja tulnud," rääkis Mölder.

"Mis puudutab Keskerakonda ja sotsiaaldemokraate, siis ma arvan, et nemad mõlemad nendel valimistel tegelevad rohkem sellise sisemise ellujäämisega natuke. Mõlemal on tunne, et nad natuke kaotavad nendel valimistel," lisas ta.

Valimiskampaaniat võib Annika Arrase hinnangul seekord mõjutada ka see, et riigikogu opositsioonil on keeruline koalitsiooni kogu tegevust kritiseerida, sest kõik parlamendierakonnad on nelja aasta jooksul saanud ka ise koalitsioonis olla. Kõrvalt saavad olla kritiseerijateks erakonnad, kes pole parlamendis – Rohelised ja Parempoolsed, kelle programmi tutvustus seisab ees, ning Eesti 200, kes tutvustas oma programmi pühapäeval.

"Nende valimiste põhiküsimus on see, kuidas me saame murda ja muuta seisaku Eesti poliitikas, kuidas me saame langetada Eesti jaoks vajalikud otsused julgeolekus, hariduses, ka riigijuhtimises ja riigi rahanduses. Need on nende valimiste kesksed küsimused ja kindlasti nende valimiste keskne küsimus on ka see, kas meil on plaan, kuidas viia Eesti tulevikku," rääkis Eesti 200 esimees Lauri Hussar.

Arrase sõnul on praegu keeruline ennustada, kuidas uutel erakondadel õnnestub oma sõnumid kõlama panna. "Kui töökoht kaob või kui ei jõua enam nii palju juustu osta kui varem, siis ega neid see pikk plaan väga ei huvita. Tahaks teada, kuidas homme elu paremaks läheb. Nii et selles mõttes on uuel tulijal selles olukorras üsna keeruline," arutles Arras.

Valimiskampaania aga hakkab nüüd, kui erakondade valimisprogrammid kõik avalikustatud saavad, tasapisi tuure võtma ning kampaania kõrghetked jõuavad kätte veebruaris.