"Ma usun, et Parempoolsete valijad võiksid olla need inimesed, kes siis, kui Reformierakond kunagi asutati ja tuli välja majandust edendava programmiga, toetasid neid, sest seda Reformierakonda enam ära ei tunne. Need kes näevad, et järgmisesse riigikokku on vaja ettevõtlikkuse eest seisvat erakonda," rääkis Kons kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Teiseks näeb ta erakonna toetajate potentsiaali nende seas, kes läbi valimiste on toetanud Isamaad või sellele eelnenud erakondi erinevate nimede all.

"Need, kes on toetanud pikka, Eestit ehitavat edumeelset vaadet. Ma usun, et ka need inimesed tunnevad Parempoolsed enda eelistusena ära," ütles Kons.

Ta lisas, et valijad on praegu väga suures liikumises ning enamuse riigikogu erakondade toetuse on kümne protsendi ulatuses isegi selle aasta jooksul muutunud.

Kons rääkis ka, et Parempoolsed ei tegele igapäevaselt reitingute jälgimisega. "Ma usun, et ajakirjandus räägib meie reitingutest rohkem kui me erakonna sees sellest räägime," tõdes ta.

"Anname endale aru, et oleme poliitilises konkurentsis uue tulijana palju vähem nähtavad kui mitmed parlamendierakonnad. Meie peamine väljakutse on aeg, teeme praegu palju tööd oma programmi sõnumitega," rääkis Parempoolsete üks juhte.

Tema sõnul töötab erakond selle nimel, et panna riigikogu valimistel välja täisnimekiri (125 kandidaati toim.), tulla välja tugeva kampaaniaga, mis põhineb peamiselt otsesuhtlusega valijatega. Erakond seab sihiks ületada viieprotsendine valiiskünnis kõigis ringkondades.

"Me ei suuda kindlasti võistelda suurerakondadega nö linnade täiskleepimises ja me ei peagi vajalikuks seda teha. Ma arvan, et sõnumite ja tugevate inimestega pilti tulek kasvatab meie toetust olulisi enne valimis. Nii et oleme täiesti kindlad, et me oleme järgmises riigikogus," ütles ta.

Rääkides võimalikest kandidaatidest ütles Kons, et erakond on kohtunud paljude uute inimestega, kes kaaluvad poliitikasse tulekut ja kavatseb tuua Eesti poliitikasse oluliselt rohkem uusi tegusaid inimesi kui teised erakonnad.

Parempoolsed kinnitavad oma nimekirjad jaanuari keskel, enne 19. jaanuari tähtaega, märkis ta.

Kons ütles, et juba sellel nädalal on Parempoolsetelt oodata esimesi uudiseid.

Parempoolsete valimisprogramm keskendub majandusele

Parempoolsete valimisprogrammi põhimõtteid tutvustades ütles Kons, et kõige suuremat tähelepanu pööratakse sellele, kuidas majandus kasvatada ja kuidas Eesti inimeste elujärge parandada, kuna ümberjagamisest uut rikkust ei tule.

"Seda debatti peavad domineerima majandusteemad, kuidas oluliselt kärpida riigi kulutusi, kuidas kärpida bürokraatiat ja suunata säästetud raha teadusesse ja innovatsiooni. Et inimestel oleks lihtsam eraettevõtlusega alustada," rääkis ta.

"Meie majandus peab kohanema uute väljakutsetega, me pole enam sabassörkija riik vaid jõudnud tarbimise poolest heaoluriikide hulka. Küsimus on, kuidas muutuda selliste kodanike riigiks, kus saame osa tugevast varalisest jõukusest. See eeldab uute vaadet poliitikale ja riigi tegevusele. Näeme, et riigi jalajälg iga aastaga kasvab erasektori arvelt," rääkis Kons.

Teine teema, mida ei saa eirata on tema sõnul kõik, mis seondub julgeolekuga. "Peame Eesti välispoliitikale andma ambitsioonika vaate. Ukrainas toimuv sõda on toonud selle vaate Eestis ja ka laiemalt Euroopas kohale, et Euroopas ja eriti Eestis ei saa me olla kindlad rahus sinnamaani, kuni meie kõrval eksisteerib Vene riik impeeriumi kujul. Meie vaade peab olema suunatud sellele, kuidas Vene impeeriumi lagundada. Seda loomulikult ei tee Eesti üksi, selleks on vaja koostööd lääneliitlastega ja kõikide Venemaa naaberriikidega," rääkis Kons.

Tema sõnul peame õppima elama piiririigina ning Eesti riigikaitse debatt ei saa piirduda ainult relvastuse kulu ja eelarvearuteluga, vaid vaja on panna ka ühiskonna liikmed mõtlema riigikaitsesse panustamisele ja sellele mida nad teevad ohu korral. "Üldise riigikaitselise ettevalmistuse peaks läbima kõik Eesti inimesed," leidis ta.

"Ja teiseks on julgeolekuline teema ka see, kuidas hoida majandus  avatuna, et Eesti ettevõtted jääksid kohale, siia tuleks investeeringud ja turistid," lisas Kons.

Ta avaldas lootust, et kampaania ajal tuleb võimalus rääkida reformidest ka hariduses ja tervishoius, kuhu oleks vaja rohkem erainitsitiivi sisse tuua.  

Keskkonnast hoolimine pole aga Konsi sõnul parem-vasak vastanduse teema ja generatsioonide vaheline lõhe ning keskkonnast hoolimist ja majanduskasvu on vale vastandada. "Vaadates teisi riike, siis majandusliku kindlustatuse korral jääb inimestel rohkem aega ja tahet keskkonnast hoolida. Tugev ja arenenud majandus soodustab säästlike tootmisviiside kasutusele võttu. Parempoolsed seisvad selle eest," rõhutas ta.