Hävituslennukite müügitehingu maksumiseks oleks 20 miljardit dollarit, mis USA ametnike sõnul oleks viimaste aastate suurimaid relvatehinguid, kirjutas Wall Street Journal.

Bideni administratsiooni ametnikud ütlesid, et kongressi heakskiit müügile sõltub Türgi nõusolekust Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga.

Asjaoludega kursis olevate ametnike sõnul sisaldab müük Türgile endas 40 uut F-16 hävitajat ja komplekte Türgi juba kasutuses oleva 79 F-16 remondiks ja hoolduseks.

F-35 müük Kreekale sisaldab vähemalt 30 uut F-35 hävitajat, mis on USA kõige arenenum reaktiivhävitaja.

Kuigi ametnike sõnul on nii Türgi kui ka Kreeka müügitehingute samale ajale sattumine juhuslik, siis võib see võtta maha Ateena vastuseisu F-16 müügi üle Türgile, juhul kui ka Kreeka saab oma F-35-d.

Kreeka ja Türgi on ajalooliselt valitsenud pingelised suhted ning ainuüksi hävitajate müük Türgile tooks tõenäoliselt Ateena kiire hukkamõistu.

USA välisministeeriumi kõneisik keeldus enne kongressi heakskiitu relvatehingule müüki kommenteerimast, ent tavapäraselt ei ole kongress Valge maja taotletud relvamüügitehinguid blokeerinud.

Müügitehingu taustal üritab Washington veenda Recep Tayyip Erdogani, et ta teeks rohkem Venemaa-vastaste sanktsioonide jõustamiseks ning annaks rohelise tule Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga.

Mõned USA kongressi kõrgel kohal olevad liikmed võivad F-16 Türgile müümise vastu olla. Oma vastuseisu on väljendanud näiteks senati välissuhete komitee esimees Bob Menendez, viidates inimõigustega seotud muredele.

USA relvaekspordiseaduste kohaselt on kongressil aega 30 päeva tehingu läbivaatamiseks. Kui Kongress soovib tehingut blokeerida, peab ta vastu võtma ühise tagasilükkamisresolutsiooni. Kongress võib vastu võtta ka õigusakte müügi blokeerimiseks või muutmiseks igal ajal kuni tarnimiseni.