"Selline imerelv see kindlasti ei ole (, mis sõja lõpetaks), aga see oleks tugev samm Ukrainale oma õhuruumi üle kontrolli kehtestamiseks," märkis Tarien teisipäeval "Terevisioonis".

Kuna aga Venemaa sõjalennukid praegu Ukraina õhuruumis väga aktiivselt ei lenda, siis ei oleks prioriteet mitte õhuvõitlused, vaid maapealsete sihtmärkide ründamine, selgitas Tarien.

"Need oleks ikkagi rinde toetuseks – suruks maha Vene-poolseid õhukaitseradareid, annaks lööke Vene rinde taga logistikajoontele, F-16 oleks ka väga hea luurevahend oma radaritega, paindlik infokoguja. Seega oleks neil mitu kasutusala ja mitte just see, mida esmapilgul võiks mõelda, et hävitaja teeb –hakkab teiste hävitajatega võitlema, sest teiselt poolt neid nii palju ei lenda," rääkis brigaadikindral.

"Aga loomulikult – kui Vene pool tõstab oma hävitajad õhku, siis oleks F-16 ka see relv, millega neile vastu astuda," lisas ta.

F-16 kasutuselevõtt on keeruline

Tarien tõi välja ka rea põhjusi, miks oleks Ukrainal neid lennukeid keeruline kiiresti kasutusele võtta.

Tema sõnul peaks Ukraina muutma kogu lennuväe toimimise süsteemi – hoolduspõhimõtteid, õhuruumi juhtimist. "Näiteks lennujuhid, sihitajad –  nemad peavad ka oma töö teatud määral ümber õppima. Siin on väga palju nüansse, mis Ukraina peab saavutama ja seda just sõja tingimustes," tõdes ta.

Samuti nõuab ümberõppimine pingutust seni Vene päritolu lennukitel lennanud pilootidelt, kuna vaja oleks muuta mõttelaadi.

"Nõukogude ja Vene doktriinis oli piloodil endal vähe otsustamisõigust, juba lennuki disain on selline, et tal on vähe visuaalset vaateavarust – kokpit ei ole nii lahtine, ta radar ei näe nii kaugele – põhiline, et tal on raadioside ja talle öeldakse maa pealt, mis ta peab tegema. Lääne kontseptsioonis on piloodil palju rohkem iseseisvust, vabadust, pluss tal on palju rohkem informatsiooni, ta näeb rohkem, ta radarid ja sensorid on paremad –  tema on keset lahinguvälja, tema saab ise otsuseid teha," selgitas Tarien.

Tema sõnul on Rumeenia läinud hiljuti üle F-16-te kasutamisele. "Ja nende kogemus on, et mida kauem on piloot Vene lennukites lennanud, seda raskem see talle on."

Tarien tõi ühe raskusena ka välja, et lääne lennukid lendavad teise mõõtühikute süsteemi järgi kui Vene päritolu lennukid – kõrgust mõõdetakse jalgades ja kiirust mach-arvudes, Vene lennukitel aga meetersüsteemi järgi – kõrgust meetrites ja kiirust kilomeetrites tunnis.

"See tähendab seda, et lennujuhtimine ja õhulahingu juhtimine peab minema kahesüsteemseks, sest Ukrainal lendavad ju ikkagi ka Vene päritolu lennukid ning kui tulevad juurde lääne lennukid, siis nad peavad hakkama opereerima kahtedes ühikutes. See läheb raskeks ja keeruliseks, aga nagu ma ütlesin – see tuleb ära teha," tõdes ta.

Brigaadikindrali sõnul oleks hävitajate F-16 andmine pikemaajaline abiprojekt. Kohe aitaks Ukrainat see, kui anda neile lennukitüüpe, millega nad juba oskavad lennata.

"Aga need hakkavad lõppema, vähemalt need, mis suudavad veel õhus püsida. Sellepärast ongi pikemaajaliselt oluline see, et aidatakse Ukrainal lülitus lääne tehnikale ära teha, ehkki see on raske ja suur väljakutse väga paljudele inimestele, mitte ainult pilootidele. Aga pikemas perspektiivis tuleb see ära teha," rääkis ta.

Kommenteerides vajadust teha muutusi Ukraina maapealses taristus selgitas Tarien, et seal ei ole suured ümberkorraldused vajalikud, kuna Ukraina on sõjas juba õppinud, et see, mis on fikseeritud maa külge ja ei liigu, hävitatakse üsna pea ning seepärast on nende alles olevad süsteemid kõik mobiilsed.

"Ja nad on oma õhuruumi suutnud väga efektiivselt seirata ja monitoorida. Seda näitab kasvõi nende tegevus tiibrakettide ja tapjadroonide vastu. Siin, ma usun, neil suuri muudatusi vaja ei ole," märkis ta.

Lääneriikides on alanud arutelud selle üle, kas anda Venemaa rünnakut tõrjuvale Ukrainale muu sõjatehnika kõrval hävitajaid F-16. Ehkki mõned riigid on väljendanud selleks valmisolekut, ei ole konkreetseid otsuseid nende lennukite tarneks veel tehtud.

Tarien oli aastatel 2012–2018 Eesti õhuväe ülem, ta on omandanud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide õhujõudude staabikolledžis.