"NATO-l on kaks ohtu: Venemaa ja terrorism. Samal ajal kui mõistame Eesti ja nende kahe riigi legitiimseid muresid, ootame liitlaste toetust ka meie legitiimsete julgeolekumuredega tegelemisel," ütles Çavuşoğlu Tallinnas peetud pressikonverentsil pärast kohtumist oma Eesti kolleegi Urmas Reinsaluga.

Çavuşoğlu viitas eelmise aasta juunis NATO tippkohtumisel Madridis sõlmitud kolmepoolsele memorandumile Rootsi ja Soomega, mille nõuete täitmine on eelduseks nende allianssi võtmisele.

"Sõlmimisme Madridis kolmepoolse kokkuleppe ja nüüd peavad need kaks riiki oma kohustused täitma, mis seal memorandumis kirjas on. Aga me pole näinud veenvaid samme, et nad oma kohustusi täidaksid ja selle memorandumi punkte ellu viiksid," rääkis Türgi välisminister.

Çavuşoğlu tõdes, et Soomega on Türgil küll vähem muresid, aga see ei anna hetkel alust nende kahe NATO-sse võtmise ratifitseerimist lahutada, kuna tegemist on kolmepoolse kokkuleppega ning Soome ja Rootsi on oma allianssi astumise kokku sidunud. Samas oleks seda siiski võimalik teha, kui nii otsustavad Soome ja Rootsi ise ning ka NATO, ütles Türgi välisminister.

Çavuşoğlu tõi ka esile Rootsi ja Soome erineva käitumise Türgi-kriitiliste jõudude ohjeldamisel oma riigis. Kui Rootsi andis Türgi saatkonna ees koraani põletanud aktivistile selleks loa ja pakkus ka kaitse, siis Soome sarnast aktsiooni ei lubanud.

Kindlasti on aga taoliste sammude taga jõud, mis ei soovi nende riikide võtmist NATO-sse märkis Türgi välisminister. "Ma ei saa öelda, et üks või teine riik on nende provokatsioonide taga. Aga võin selgelt öelda, et provokatsioonide eesmärk on hoida ära nende NATO-sse astumine. (Terroristlikuks organisatsiooniks kuulutatud – toim.) Kurdistani Tööpartei (PKK) on vastu Soome ja Rootsi liitumisele, kuna see suurendaks nende-vastast survet. Selge, et provokatsioonide eesmärk on see ära hoida," rääkis Çavuşoğlu. Kuid ta lisas, et ilma kindlate tõenditeta ei saa ta öelda, kas ja mis riik selle taga võib olla.

Çavuşoğlu märkis ka, et PKK teeb ikkagi oma propagandat, ehkki Rootsi võttis ühismemorandumis kohustuse seda takistada.

Välisminister Urmas Reinsalu märkis pressikonverentsil, et teisipäeval peetud vestluses Rootsi kolleegiga tunnistas see, et Rootsi on praegu suure infooperatsiooni sihtmärk.

Çavuşoğlu rõhutas, et Türgi on alati toetanud NATO avatud uste poliitikat, alates NATO tippkohtumisest Bukarestis 2008. aastal igal kohtumisel seda rõhutanud ning öelnud ka, et Soome ja Rootsi peaksid olema alliansi liikmed. Samas nii kaua, kui nende vastuvõtmist ei ole ratifitseeritud, ei laiene neile ka NATO kaitseklausel olenemata neid ähvardavast ohust, märkis Türgi minister.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles, et Türgi jälgib tähelepanelikult NATO laienemisprotsessi arenguid. "Rootsi, ära üritagi praegu proovida! Niikaua kui lubate põletada minu püha raamatut, Koraani, nii kaua, kui te seda põletate
ja sellest lehti rebite ning teie julgeolekutöötajad selle ees silma kinni pigistavad, ei ütle me teie NATO-ga liitumisele "jah". Ja Soomet vaatame positiivse pilguga,
kuid see pole positiivne Rootsi suhtes. Nii on," sõnas ta.

Rootsi välisminister Tobias Billström ütles intervjuus rahvusringhäälingule, et Rootsi ja Soome on täitnud Türgiga sõlmitud memorandumis endale võetud kohustused ja nad ootavad Türgi-poolset liitumistaotluse ratifitseerimist. See teema on muutunud Türgis sisepoliitiliseks küsimuseks, nii ootab Rootsi positiivseid sõnumeid pärast Türgi valimisi NATO Vilniuse tippkohtumise ajaks.

Kuigi välisminister mõistab koraani põletamise hukka, on sõnavabadus Rootsi põhiseaduslik õigus ja Rootsi ei tee järeleandmisi oma väärtuste ega õigusruumi arvelt. Samuti loodab Rootsi jätkuvalt liituda kaitsealliansiga koos naaberriigi Soomega.

"Me oleme teinud, mida me lubasime teha memorandumi raames, aga seda tuleb teha vastavuses Rootsi konstitutsiooni ja seadusandlusega. Ja me oleme kogu aeg avalikkuses väga selgelt öelnud, et me täidame memorandumi, aga me ei lähe sellest kaugemale. Me ei saa hakata näiteks inimesi välja saatma, muuseas ei nimetata memorandumis konkreetseid nimesid, see peab olema selge, me ei hakka inimesi välja andma Rootsist, kui see ei ole vastavuses meie konstitutsiooni ja seadustega ja õigusriigi aluspõhimõtetega," ütles Billström ERR-ile.