Kuigi Türgi esitab üha uusi nõudmisi Soomele ja Rootsile, ei ole Eesti välisministri sõnul tal kahtlusi, et liitumist heakskiitev otsus ühel hetkel tuleb.

"Eestis on valimised ja Soomes on valimised, aga ka Türgis toimuvad nii presidendi- kui ka parlamendivalimised. Ja seda konteksti tuleks arvestada. Usun, et enne või pärast Türgi valimisi lühikese aja jooksul need otsused tulevad. /.../ Meie jaoks on huvi, et otsus võimalikult kiirelt tuleks. Kas otsus tuleb, selles mul kahtlusi pole," sõnas Reinsalu Vikerraadio hommikuprogrammis.

Ta lisas, et jutt käib poole aasta pikkusest ajalisest perspektiivist. Samas prognoosis ta, et enne kui otsus tuleb, võib näha veel avaldusi, mis pinget tõstavad.

"See käib asja juurde. Aga meie jaoks on ülitähtis, et Läänemeri muutuks NATO mereks," märkis välisminister.

Reinsalu sõnul arutab ka Ungari parlament veebruaris Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist, kuid Ungari langetab suure tõenäosusega enne Türgit otsuse.

Reinsalu kommenteeris ka Saksa kantsleri Olaf Scholzi passiivsust Ukraina sõjalisel toetamisel. Ta meenutas, et Saksamaa alustas 5000 kiivri saatmise lubadusega, kuid kümme päeva tagasi tuli teade, et Saksamaa ja USA annavad koos lahingmasinaid.

"Otsus ründerelvade andmise kohta on Saksamaa jaoks poliitilise erikaaluga. Aga paradigma peab muutuma, et Ukraina ei suudaks ennast ainult kaitsta, vaid et Ukraina oleks võimeline saavutama ülekaalu. See oleks kõige humaansem, aga ka kuluefektiivsem. Siis lõpeb ka sõda kiiremini," oli Eesti välisminister kindel.