Enne kolmapäevast suurt sotsiaalpoliitika valimisdebatti ETV-s hindasid erakondade tervishoiu valdkonna valimislubadusi Eesti Puuetega Inimeste Koja juhataja Maarja Krais-Leosk, doktor Andres Kork, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ja Tallinna lastehaigla hingehoidja, vaimulik Annika Laats.

Kork rääkis "UV faktoris", et ravijärjekordade lühendamises on kõige tähtsamad mured personali puudus ja raha puudus. Kummagi puhul ei ole valimisprogrammides tema hinnangul kuigi häid lahendusi.

"Personalipuudusega ma ei näinud väga häid pakkumisi, kuidas seda muuta. Mis puutub rahasse, siis raha lubasid rohkem ainult Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rohelised. Rohelised kõige rohkem ehk üheksa protsenti sisemajanduse koguproduktist. Samal ajal kulukohti ja kulukaid lubadusi on kõikidel erakondadel," rääkis arst.

Kork meenutas, et WHO ja Maailmapank on mitu korda prognoosinud, et Eesti tervishoius saab raha otsa, kuid seda ei ole juhtunud, sest Eesti tervishoiusüsteem on üks tõhusamaid. Kork selgitas, et tegelikkuses on Eesti haigekassal üle suur hulk raha, mida võiks tervishoiusüsteemi olukorra parandamiseks kasutada.

"Möödunud aastal jäi haigekassas üle 159 miljonit eurot, sest see jäi kulutamata. Ja käesoleval aastal näiteks on Reformierakonna rahandusministri korraldus, et haigekassa ei tohi 65 miljonit kulutada, et see tuleb jätta ilmselt riigikassasse likviidsuse katteks. Mida see 65 miljonit tähendab? Ma ütleks, et see on suurusjärgus umbes sama nagu kogu Eesti õendusabi maht. Samal ajal me teame, et Eesti õendusabis on kolmandik voodeid puudu ja hospiitsist. Aga see on lihtsalt poliitiku korraldusega pandud kõrvale. Nii et rahapuudus sealt tuleb," rääkis Kork.

"See raha jääb seisma. Me ei kuluta seda sellepärast hoolimata vähesest personalist, et seda ei lasta kulutada. Nagu see 65 miljonit, mille ma tõin näitena – selle oleks süsteem ilusasti paika pannud, me oleksime võinud kas või õendust-hospiitsi laiendada ja väga olulises mahus laiendada. Õenduses on praegu üle 1700 voodikoha, umbes 900 voodikohta on puudu. Kas või sinna oleks võinud panna," lisas tohter.

Mitu saatekülalist märkisid, et paljudes valimisprogrammides on juttu ennetusest ja terviseedendusest.

Annika Veimer ütles, et Eestis tuleb pöörata tähelepanu ennetatavatele haigustele ning inimeste elustiili parandamisele.

"Kui mõtleme, et Eestis iga kolmas inimene elab tervisest tulenevate piirangutega – Euroopas iga neljas ehk meil on ka siin arenguruumi -, siis kuidas tervishoiusüsteemile koormust vähendada, on see, kui inimesed elavad tervena kauem ja ei lähe nii kiiresti üle tervishoiusüsteemi ravi saama. Mõeldes kahele kõige suuremale surmapõhjuste grupile Eestis – südameveresoonkonna haigused, mida 8300 surmajuhtumit igal aastal, millest umbes 80 protsenti on ennetatavad, ning pahaloomulised kasvajad, mille tõttu sureb igal aastal 3000-4000 inimest, millest 40 protsenti on ennetatavad –, siis need kõik on sellised haigused, milles tervislikud valikud, tervist toetav elustiil, tervist toetav keskkond omab väga suurt tähtsust," selgitas Veimer.

Tema sõnul tuleb poliitikutel mõelda küll kiiretele lahendustele, millega praegust ravivõlga kõrvaldada, kuid silmas tuleb pidada pikka plaani, mille abil võimalik kulusid kokku hoida, et ravisüsteem ei oleks liialt ülekoormatud. "Kui näitena tuua vanemlusprogrammid, erinevad ennetusprogrammid koolides, siis üks kulutatud euro hoiab pikas plaanis kümme eurot kokku. Sellised on suurusjärgud ennetusprogrammide puhul. Me peame mõtlema igale plaanile samamoodi," lisas ta.

Annika Laats nõustus, et ennetusest räägivad peaaegu kõigi parteide valimisprogrammid, kuid ta tõdes, et ennetuse kontekstis räägitakse vaimsest tervisest üsna üldsõnaliselt.

"See on tegelikult ka suuresti ennetus, mida me vaimses tervises teeme või tegemata jätame. Kui me räägime alkoholismist, muudest sõltuvustest, mis põhjustavad tervishoiule suuri kulutusi, siis paljud tegelikult algavad sellest, et on vaimse tervise probleemid," rääkis ta.

Laatsi sõnul ei ole vaimse tervise valdkond saanud Eestis ka piisavalt raha. "Paljud valdkonnad on tervishoius saanud Euroopa Liidu rahasid, aga vaimne tervis on väga sandis seisus selle koha pealt. Toon näite: Merimetsa psühhiaatriahaiglas enamus voodikohti on 120 aasta vanustes hoonetes. See on nagu muinsuskaitse teema rohkem ja seal tegutseb meditsiin. Ja erakonnad, kes meil on olnud aastaid valitsuses, on seda teemat suuresti ignoreerinud," rääkis ta.

Laats lisas, et laste vaimse tervise teema on jäänud tähelepanuta. "Me räägime lastest sageli nii, et laste tervishoiuga on kõik korras, arstid teevad head tööd, aga kui mõtleme laste vaimsele tervisele, siis kuhu see viib ja mida see tulevikus tähendab kõiksuguste haiguste ja sõltuvuste kohta, siis arvan, et me ei peaks laste pealt nii kiiresti üle libisema," ütles Laats. Ta tõdes ka, et Eesti maakonnakeskustes on pediaatrite arv väga kehvas seisus.

Ta lisas, et erakonnad peaksid korda tegema ka Põhja-Eesti haiglate voodikohtade puuduse probleemi.

"On mitmed teemad, millest praktiliselt on üle libisetud ja on ainult see, et lubame edendame, teeme. On väga konkreetsed asjad, mis vajavad ära tegemist," sõnas Laats.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on teinud erakondadele oma soovitused. Näiteks tuleks koja hinnangul muuta patsiendi rolli tervishoius, andes talle selgemat informatsiooni ning kaasates ta ravivalikute tegemisse.

Koja juhataja Maarja Krais-Leosk selgitas, et patsient jääb arsti juures sageli tähelepanuta.

"Ta on nagu mingi tülikas tegelane. Anname inimestele rohkem informatsiooni, õpetame nad tervishoiualast kirjakeelt tundma, teeme oma dokumente päriselt nii, et inimesed aru saavad. Täna on olukord selline, et inimene tuleb arsti juurest ja helistab puuetega inimeste kotta küsimusega, mida ma nüüd tegema pean, ma ei saa aru midagi. Midagi on justkui valesti, ärme seda inimest ära unusta, ärme temast niimoodi üle jookse," rääkis Krais-Leosk.

Tema hinnangul on erakondade valimisprogrammid läinud selles mõttes paremaks, et neisse on sisse toodud uusi teemasid, mis varem poliitikuid eriti ei kõnetanud.

Krais ütles, et puuetega inimeste ja ka krooniliste haigustega inimeste puhul on lahendamist vajav probleem ka see, et inimesed ei saa eriarstile. "Ja kui nad saavad aja, siis on küsimus, kuidas nad kohale saavad, kuidas nad sinna sisse saavad – kogu ligipääsetavuse küsimus võtab meie tööst suure mahu praegu. Oluline koht on ka ravimite kättesaadavus ja kui kiiresti need jõuavad Eestisse ja kui jõuavad, siis kas need on taskukohased," rääkis Krais-Leosk.

Kork: EMO-de probleemi taga on esmatasand

Andres Korgi hinnangul saavad Tallinnas erakorralise meditsiini osakondade uste taga olevate järjekordade probleem lahendatud, kui tervishoiu esmatasandil töö korda teha.

"Kui me vaatame haiglate poole pealt, siis teravaim on praegu probleem EMO-des. Aga mina ei vaataks seda kui EMO probleemi, vaid ütleksin, et see kajastub EMO-s. Kajastub see, et esmatasand ei saa hakkama sellega, millega peaks," ütles ta.

"Mis siis esmatasandil on? Üks osa on see, et on puudu arste, aga neid on puudu seitse-kaheksa protsenti, mitte rohkem. Patsiendid tulevad EMO-sse ka neist perearstikeskustest, kus arstid on olemas. Ja kui vaatame, miks nad tulevad, siis paistab, et siin on ainus koht tervishoius, kus on veel personaliressurssi – nimelt Eesti on mu teada ainus koht Euroopas, kus perearst võtab vastu haigeid neli tundi päevas. Ma ei tea teist sellist süsteemi, üle Euroopa on see tavaliselt kuus tundi päevas. Ma ei taha öelda, et meie perearstid on loodrid. Nii hästi välja õpetatud perearste nagu viimasel kümnendil tuleb, ei ole Tartu Ülikoolist varem tulnud. Aga küsimus on selles, et perearstidele on peale pandud koorem alates raamatupidamisest, kui nad üksi on, olmeasjad, igasugused tõendid jne, mis seob ära peaaegu teise poole tööajast," rääkis Kork.

Ta lisas, et ühiskond ei ole nii rikas, et koolitada kümne aastaga välja perearsti, kes tööle asudes peab hakkama tegelema raamatupidamisega, mida võiks teha keegi teine. Korgi hinnangul võiks perearstinduses läbi viia auditi, mille alusel eraldada perearsti tööst kõik asjad, mida võiks teha mõni teine inimene, et perearstil endal jääks aega tegeleda sellega, mida ta on õppinud.

"Nii pea kui perearstisüsteem suudab vastu võtta rohkem patsiente, see kajastub kohe ka EMO-s," sõnas Kork, kelle sõnul valimisprogrammidest sarnast lubadust ei paistnud.

Erameditsiin probleeme ei lahendaks

Saatekülalised ei olnud sama meelt osade erakondadega, kelle hinnangul aitaks erameditsiini osa suurendamine näiteks ravijärjekordi vähendada.

"Mõni erakond populariseerib erameditsiini. See ei aita probleemi lahendada, sest praegu see liigutaks ressurssi ja tervishoiutöötajaid ühest kohast teise ja suurendaks ebavõrdsust," märkis Veimer.

"See teeb kurvaks, et mitmelt poolt käib läbi erameditsiini osa suurendamine. See teeb kogu ühiskonnale kahju. See lõhestab," ütles Laats.

Kork märkis, et iga arst, kes läheb erasektorisse, pikendab järjekordi tavameditsiinis. "Erameditsiin on ennast raha eest järjekorras ette ostmine."

Erakondade sotsiaalpoliitika suur valimisdebatt algab ETV eetris kolmapäeva õhtul kell 21.40.