Tervisekassa perearstiabi teenustejuhile Laura Johanna Tuisule näitas perearstide töö jälgimine kohapeal, et tohtrite tööpäevad on pikemad kui arvatakse.

"See, kui vastuvõtt on mõnes perearstikeskuses – mitte kõigis – neli tundi, ei tähenda, et töö patsientidega on neli tundi. Ülejäänud tööpäeva jooksul tehakse igasugust muud tööd, vastatakse patsiendi e-kirjadele, helistatakse patsientidele tagasi, tehakse e-konsultatsioone eriarstidele. See kõik on ka osa perearsti tööst," selgitas Tuisk.

Väga palju on administratiivset tööd, mille tegemiseks pole meditsiinilist haridust vaja. Seetõttu hakkab tervisekassa rahastama sekretäri või registraatori palkamist.

"Tema saaks kutsuda patsienti analüüsidele, edastada arsti poolt infot, suhelda teiste raviasutustega ja hooldekodudega," rääkis Tuisk.

Teise võimalusena perearstikeskuse töökoormuse vähendamiseks on pikema kehtivusajaga retseptide väljastamine kroonilistele haigetele. Perearstide seltsi juhi Le Vallikivi sõnul on tohtrid seda ammu soovinud.

"See, et nad peavad tegema kõne või muu kontakti iga 180 päeva tagant, kui tegelikult seisund on stabiilne, pole ju otstarbekas," märkis Vallikivi.

Praeguse kulumudeli kohaselt on kaheksatunnise tööpäeva puhul tasustatud vaid seitsme tunni töö. Ühe tunni jagu peaks arst osutama tasulisi teenuseid, näiteks väljastama tervisetõendeid.

"Meie seni kogutud andmete pealt me tõesti järeldasime, et see ei ole õigustatud. Need teenused, mida uurisime ja eeldasime, et tõesti ühe tunni ulatuses perearst võiks iga päev neid teha, see hulk ei ole nii suur," ütles Tuisk.

Nüüd tõuseb tasustatud tööaeg seitsme ja poole tunnini. Vallikivi sõnul hakkavad perearstid nüüd saama 60 eurot rohkem kui residendid, kelle väljaõpe pole veel lõppenud, või üldarstid, kes residentuuri ei läinudki.

"Kui eelmisel aastal me olime palgatabelis tagantpoolt teisel kohal, siis sellel aastal rebisid taastusraviarstid meist mööda ja me oleme tagantpoolt esimesel kohal," ütles Vallikivi.

Plaanitavad muudatused on küll abiks, kuid perearstikriisi ei lahenda. Praegu on puudu 100 tohtrit.

"Kaheksa kuni kümme aastat läheb kindlasti hullemaks. Kui me teeme õigeid asju õigel ajal ja julgeme otsustada õiges suunas, me julgeme sinna süsteemi panna ka ressurssi, teadmisi ja oskusi, siis võib hakkata minema paremaks," rääkis Vallikivi.