150 000 eurot väiksema summaga peab puuetega inimeste koda tuleval aastal oma tegevused tehtud saama. Senine rahastus on aga olnud sama viimased neli aastat ning võiks elukalliduse tõusu tõttu olla veelgi suurem.

"Täna me oleme välja toonud 1,8 miljonit ja see ei ole kindlasti selline ahnitsemise tulemusel kokku saadud number, vaid me oleme vaadanud statistikaameti andmeid, pannud selle kõrvuti tänase 1,5-miljonilise toetusega, mis siis nüüd, praeguse hetkega on 1,350 järgmisest aastast, aga loodame, et leiame lahenduse," rääkis koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

"1,8 miljonit oleks realistlik, millega me saaksime tõesti väga hästi seda huvikaitsetööd oma võrgustikuga jätkata," lisas Krais-Leosk.

Sotsiaalministeerium vähendab partnerite rahastust riigieelarve kärbete tõttu. Kokkuhoiuvajadus on olnud teada 2024. aastast. Seni on ministeerium katnud puudujääki oma vahenditest, enam pole see võimalik.

"Praegu me oleme siin oma partneritest MTÜ-dele öelnud, et Avatud Eesti Fondi alt avaneb vabakonna fond, Euroopa majanduspiirkonna oma, et kindlasti ka sinna taotlema minna ja me ise ei ole sugugi loobunud ka otsimast muid võimalusi. Üks Euroopa periood on varsti lõppemas ja teine varsti algamas, aga hetkel me sõlmiks vähemalt ära need kindlad lepingud selle summa peale ja kui meil on võimalik neid rahastusi suurendada, siis me loomulikult teeme seda," rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Nele Labi.

Ministeerium plaanib muuta partnerite rahastamise põhimõtteid, sõlmida pikemaid lepinguid, vähendada bürokraatiat ja toetada prioriteetseid valdkondi, mille hulgas on ka patsiendid ja puudega inimesed. Samas tuleb kõigil MTÜ-del arvestada 10 kuni 20 protsenti väiksema summaga.

Puuetega inimeste koja alla käib hulk väiksemaid organisatsioone, kes tegelevad ka krooniliste haigustega. Seega on raha vähenemisest mõjutatud veel 50 väiksemat liitu, seltsi ja ühingut.

"Tulebki siis vaadata, et mis me täna tegemata jätame ja ütleme niimoodi, et poliitika kujundajatel pole seda lihtsam öelda, et tehke vähem. Aga meie vastus ja seisukoht on see, et inimeste probleemid sellest vähemaks ei lähe, vastupidi, need tegelikult süvenevad. Ja ühel hetkel on sellise kärpe tulemus kuskil kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste ukse taga ja siis on selle hinnasilt midagi hoopis muud," märkis Krais-Leosk.

Vähihaigeid esindavad organisatsioonid näevad, et kui riik tahab neilt suuremat panust, peab sellega kaasas käima ka suurem rahanumber, samuti oleks vaja üles ehitada korralik patsientide tugisüsteem. Abiks oleks 300 000-500 000 eurot aastas.

"Me ei räägi siin ainult sellest, et kärped ei ole otstarbekad, vaid tegelikult me ikkagi ju taotleme eraldi strateegilist partnerlust koos püsiva rahastusega vähitõrje strateegia kõrvale, patsiendiorganisatsioonidele, sest kui seda rahastust ei tule, siis on ka täiesti võimatu täita neid ootusi, mille riik ise on patsiendiühendustele seadnud," ütles MTÜ Onkoloogika tegevjuht Kristel Leif.