805 505 eurot rahalisi annetusi on ka läbi aegade suurim ühes kvartalis annetatud rahahulk ühele parteile, kui võtta aluseks Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) andmestik.

Eesti 200-le annetasid enim Alamäe ja Helenius

Kõige rohkem toetasid aasta esimesel kolmel kuul Eesti 200 erakonna liikmetest ettevõtjad Priit Alamäe ja Joakim Helenius. Alamäe toetas parteid 155 300 euro ja Helenius 150 000 euroga.

Võrdselt 50 000 euro suurused annetused tegid Eesti 200-le Tarmo Tamm, Paul-Kristjan Padrik ja Urvo Männamaa.

Sten Tamkivi, Taavet Hinrikus ja Oleg Ossinovski toetasid kõik Eesti 200 esimeses kvartalis 35 000 euroga.

Jüri Külvik annetas 30 000 eurot, Anti Heinla, Mait Rõõmusaar ja Martin Villig kõik 20 000 eurot ning Oleg Gross 15 000 eurot.

SDE-le tegi suurima annetuse Oleg Ossinovski

Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus esimeses kvartalis paremuselt teisena 516 389 eurot rahalisi annetusi.

Suurima annetuse tegi sotsidele ettevõtja Oleg Ossinovski, kes annetas erakonnale 50 000 eurot.

Lauri Paeveer toetas sotse 33 122 euro ja Priit Vaikmaa 30 000 euroga.

Kadi Pärnits andis sotsidele 26 000 eurot, Helmen Kütt 23 664 eurot ning Ahti Heinla 20 000 eurot.

Reformierakonda toetasid tuntud ettevõtjad

Sotsidest napilt vähem kogus rahalisi annetusi Reformierakond, mida toetati kokku 503 345 euroga.

Ehitusettevõtja Aivar Tuulberg toetas Reformierakonda 30 000 euroga. Võrdselt 25 000 suurused annetused tegid peaministriparteile Aivar Linnamäe, Andres Viisemann ja Tõnis Raide.

Kristina Šmigun-Vähi annetas 24 000 eurot, Oleg Gross 20 000 eurot ja Tarmo Tamm samuti 20 000 eurot. 15 000 euro suuruse annetuse tegi Reformierakonnale ehitusettevõtja Toomas Luman.

Isamaa sai suurannetused Pruunsillalt ja Linnamäedelt

Varasematel aastatel sageli enim rahalisi annetusi kogunud Isamaa sai aasta esimeses kvartalis 382 155 eurot annetusi.

Sellest enam kui pool tuli kolmelt ettevõtjalt – Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot ning Aivar ja Margus Linnamäe mõlemad 50 000 eurot.

Kaspar kokk toetas Isamaad 25 000 euroga, Jüri Külvik ja Olar Järvloo mõlemad 15 000 euroga.

Parempoolsed said rohkem annetusi kui Keskerakond ja EKRE

Parlamendiväline erakond ja riigikogu valimiste künnist mitte ületanud Parempoolsed said esimeses kvartalis rahalisi annetusi 276 104 eurot, mis oli suurem summa, kui said näiteks Keskerakond ja EKRE.

Suurima, 75 000 euro suuruse annetuse tegi Parempoolsetele ettevõtja Rain Lõhmus.

Jaan Pillesaar annetas Parempoolsetele 25 000 eurot, Heldur Meerits 10 000 eurot ja Ivar Dembovski samuti 10 000 eurot.

Keskerakond sai annetusi valdavalt oma liikmetelt

Keskerakond, mis tõi ise oma kehva valimistulemuse põhjuseks napid rahalised vahendid, sai esimeses kvartalis rahalisi annetusi 217 405 eurot.

Keskerakonda toetasid rahaliste annetustega valdavalt erakonnaga seotud inimesed. Suurima, 25 000-eurose annetuse tegi Andrei Korobeinik.

Ettevõtja Eve Toots annetas 10 000 eurot, ülejäänud annetused jäid alla 10 000 euro. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart annetas koduparteile 7920 eurot, Kaido Höövelson 7500 eurot ja Lauri Laats 7000 eurot.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas tegi 5000 euro suuruse annetuse.

EKRE sai kõige vähem rahalisi annetusi

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) sai esimeses kvartalis selgelt kõige vähem rahalisi annetusi – kokku 93 455 eurot.

Suurima annetuse, 7435 eurot tegi EKRE-le Hardi Rehkalt. Tema on põllumajandusettevõtja ning EKRE Läänemaa ringkonna juht.

5000 eurot annetasid EKRE-le Indrek Gusev ja Marek Kuhlberg.

Arvo Aller toetas koduparteid 4000 euro ja Jaak Valge 3435 euroga.

Erakondade kulud olid kaks korda suuremad kui tulud

Kokku said nimetatud seitse erakonda, kelle esimese kvartali rahalised annetused olid teisipäevahommikuse seisuga ERJK lehel avaldatud, ligi 2,8 miljonit eurot annetusi.

Riigitoetust said parteid sel perioodil kokku ligi 1,3 miljonit eurot, liikmemakse koguti summa summarum 45 398 eurot ja tulu erakonna varalt teeniti 28 454 eurot.

Kokku olid erakondade tulud aasta esimesel kolmel kuul ligi 4,2 miljonit eurot. Erakondade kulud sel perioodil olid aga ligi kaks korda enam ehk 8,36 miljonit eurot, mis on seotud valimiskampaaniaga.

See kulutuste summa peaks olema ka aegade suurim erakondade poolt ühes kvartalis kulututatud rahahulk.

Kõige rohkem kulutas esimeses kvartalis peaministripartei Reformierakond. Nende kulud olid valimiskampaania kõige aktiivsemat perioodi haaranud ajal kokku 2,428 miljonit eurot. Sellest ligi 2,155 miljonit eurot olid poliitilise tegevuse kulud.

Kulutustelt teisel kohal oli Isamaa – nemad kulutasid aasta esimese kuuga 1,339 miljonit eurot, millest poliitilise tegevuse kulud olid 1,277 miljonit eurot.

Isamaast jäi kulutustelt napil alla Eesti 200, mille kogukulud esimeses kvartalis olid 1,285 miljonit eurot ning millest omakorda poliitilise tegevuse kulud olid 1,265 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kulutused esimeses kvartalis olid samuti märkimisväärsed, kokku 1,256 miljonit eurot, millest poliitilise tegevuse kulud olid 1,115 miljonit eurot.

Kasinamalt ajasid läbi parlamendierakondadest Keskerakond ja EKRE.

Keskerakonna kulutused esimesel kolmel kuul olid kokku 926 159 eurot, millest poliitilise tegevuse kulud olid 787 643 eurot.

EKRE kulutas esimesel kolmel kuul kokku 630 046 eurot, sellest poliitilisele tegevusele 546 915 eurot.

Parlamendivälised Parempoolsed kulutasid aasta esimesel kolmel kuul 500 478 eurot, sellest poliitilisele tegevusele 467 988 eurot.

Kui palju kulutati sellest reklaamile?

Kõige rohkem kulutas aasta esimesel kolmel kuul ehk aktiivsel kampaaniaperioodil reklaamile Reformierakond – kokku ligi 1,87 miljonit eurot.

Teisel kohal oli Isamaa, mis kulutas reklaamile ligi 1,24 miljonit eurot. Eesti 200 kulutas reklaamile 1,19 miljonit eurot. Üle miljoni, 1,01 miljonit eurot kulutasid reklaamile ka sotsiaaldemokraadid.

Keskerakond kulutas reklaamile ligi 624 000 eurot ehk ligi kolm korda vähem kui näiteks Reformierakond.

EKRE kulutas esimesel kolmel kuul reklaamile ligi 511 000 eurot ja Parempoolsed ligi 335 000 eurot.

EKRE puhul tasub siiski välja tuua, et nemad alustasid oma kampaaniat teistest parteidest varem ning kulutasid 2022. aasta neljandas kvartalis reklaamile 770 000 eurot. Teistel parteidel jäid eelmise aasta viimasel kolmel kuul reklaamikulutused valdavalt alla 100 000 euro. Ehk EKRE reklaamikulud olid pikemas vaates samas suurusjärgus Isamaa, Eesti 200 ja SDE-ga.